Mürgised metallid (raskemetallid): definitsioon, tüübid ja terviseriskid

Paljud metallid, eriti raskemetallid, on mürgised, kuid mõned raskemetallid on hädavajalikud ja mõned, näiteks vismut, on madala mürgisusega. Enamasti hõlmab mürgiste metallide määratlus vähemalt kaadmiumi, mangaani, pliid, elavhõbedat ja muud metallid.

Lisaks eeltoodule kuuluvad mõnikord raskemetallide kategooriasse ka radioaktiivsed metallid. Need ained võivad keskkonnas ja organismides olla üsna kahjulikud ning nõuavad erihoolt ja kontrolli.

Mis on mürgised metallid (raskemetallid)?

Raskemetallid on metallilised keemilised elemendid, mille tihedus on suhteliselt kõrge ja mis võivad organismis kogunedes põhjustada toksilisi mõjusid. Mõned neist (nt seleen, tsink, vask) on väikestes kogustes bioloogiliselt vajalikud, samas kui teised (nt plii, kaadmium, elavhõbe ja arseen) on tuntud mürgised ükskõik millises koguses, mis ületab ohutu taseme.

Levinumad tüübid ja allikad

• Plii (Pb) — kasutatud varem värvides, torustikus, akudes; praegu suurem risk vanades majades ja tööstuslikes keskkondades.
• Kaadmium (Cd) — tekib tööstuslikus tootmises, patareides, katusematriitsides; kergesti koguneb organismi ja keskkonda.
• Elavhõbe (Hg) — orgaanilised elavhõbedasordid (nt metüül-elavhõbe) on eriti toksilised ja võivad siseneda toiduahelasse läbi mereandide.
• Arseen (As) — looduslikult esinev, kuid tekib ka tööstuslikust saastest; võib saastada põhjavesi ja põllumajandussaadusi.
• Mangaan (Mn) — vajaliku mikroelemendina ohutu väikestes kogustes, kuid kokkupuude kõrgete kontsentratsioonidega võib põhjustada närvisüsteemi probleeme.
• Muud (nt kroom, nikkel, vask, vismut) — nende toksilisus sõltub oksüdatsioonitasemest ja ühendi vormist; mõned on vähem toksilised kui teised.

Terviseriskid ja toime

Raskemetallid kahjustavad organismi mitmel viisil:

• Akutne mürgistus: suured kokkupuutekogused võivad põhjustada oksendamist, kõhuvalu, hingamisraskusi ja teadvusekaotust.
• Krooniline kokkupuude: pikaajaline madalamal tasemel kokkupuude võib viia organite (maks, neerud), närvisüsteemi, reproduktiivse süsteemi ja immuunsuse kahjustuseni.
• Karsinogeensus: mõned raskemetallid (nt arseen, kaadmium, teatud kroomi vormid) on klassifitseeritud kantserogeenseteks.
• Noortel ja rasedatel eriti risk: arenev aju ja närvisüsteem on tundlikumad; plii ja elavhõbeda mõju võivad põhjustada püsivaid arenguhäireid.

Raskemetallimürgistus — sümptomid

Symptomid sõltuvad metallist ja kokkupuute kestusest, kuid sagedased märgid:

• väsimus, peavalu, iiveldus, isutuse muutused;
• seedehäired, kõhuvalu, kaalulangus;
• neerufunktsiooni halvenemine (nt kaadmiumi puhul);
• neuromotoorsed häired, käte-jalgade tuimus või nõrkus, koordinatsiooni probleemid (mõnedel juhtudel mangaani ja elavhõbeda puhul);
• kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, õpivõime langus lastel (eriti plii puhul).

Kuidas teada, kas teie organismis on raskemetalle?

Raskemetallide taset organismis saab kindlaks teha laboratoorsete analüüside abil. Sagedasemad testid:

• Vereanalüüs — näitab hiljutist kokkupuudet (nt plii veres); sobib akuutse kokkupuutepuhangu hindamiseks.
• Uriinianalüüs — kasulik paljude metallide (nt arseen, kaadmium) väljaselgitamiseks; mõnikord nõutakse enne proovi soodustatud (nn provokatsioon) testi.
• Juuste ja küünte analüüs — annab infot pikemaajalise kokkupuute kohta, kuid tulemuste tõlgendamine on keerulisem ja sõltub laborist.
• Erilised funktsionaaltestid — neeru­funktsiooni markerid, närvifunktsiooni uuringud ja röntgenograafia (plii ladestused luudes) võivad anda täiendavat informatsiooni.

Oluline on teha testi juhul, kui esineb kokkupuute oht (tööstus, vanad majad, saastunud piirkonnad) või kui sümptomid viitavad võimalikule mürgistusetaolisele seisundile. Testide tulemusi ja nende tähendust peab tõlgendama arst või spetsialist.

Diangostika ja ravi

• Esmaabi: värskel akuutsel kokkupuutel võib vaja minna saastunud riiete eemaldamist ja naha loputamist; sissehingamise korral värske õhu sisseviimine.
• Meditsiiniline ravi: sõltub metallist ja kokkupuute raskusest. Rasketel juhtudel kasutatakse kelateerivaid ravimeid (chelators), mis seovad metalli ja aitavad selle eemaldada organismist (nt EDTA plii puhul, dimercaprol elavhõbeda puhul).
• Toetav ravi: sümptomaatiline ravi, neeru- ja maksafunktsiooni jälgimine ning vajalikul juhul haiglaravi ja intensiivravi.
• Pikaajaline jälgimine: kroonilise kokkupuute korral võib vaja olla korduvaid kontrolle ja funktsionaalseid uuringuid.

Kuidas ennetada kokkupuudet

• Töökohal: järgida ohutusjuhiseid, kasutada isikukaitsevahendeid ja õhukvaliteedi kontrolli.
• Koduses keskkonnas: renoveerimisel arvestada vanade plii­värvidega, vältida plii sisaldavaid torustikke või kasutada filtreid; olla ettevaatlik vana elektroonika ja patareide käitlemisel.
• Toitumine: mitmekesine toitumine ja piisav raua, kaltsiumi ja tsingi tarbimine võib vähendada teatud metallide imendumist.
• Toiduallikad: piirata metüül-elavhõbeda riski vähendades suurte predatoorsete kalaliikide (nt lõhe, mõõkkala suuremates kogustes) tarbimist raseduse ajal ja lastel vastavalt tervishoiusoovitustele.
• Keskkonna- ja tootepõhised meetmed: valida ohutumaid materjale, eemale saastunud aladest ning toetada saastet vähendavaid meetmeid.

Regulatsioonid ja soovitused

Rahvusvahelised ja riiklikud asutused (nt WHO, Euroopa Liidu ametiasutused, riiklikud keskkonnaametid) jälgivad raskemetallide tasemeid ja annavad soovitusi ohutustasemete kohta. Tööstuslikus tootmises on kehtestatud piirnormid, reostuse kontroll ja jäätmekäitlusnõuded, et vähendada avalikku terviseriski.

Kokkuvõte

Raskemetallid on mitmekesine rühm aineid, mis võivad väikestes kogustes olla eluks vajalikud, kuid liigsel või pikaajalisel kokkupuutel põhjustada tõsist tervisekahjustust. Oluline on teadlikkus võimalikest allikatest, varajane diagnoosimine ja vajalik meditsiiniline sekkumine ning ennetavad meetmed töökohal ja koduses keskkonnas. Kui kahtlustate raskemetallide kokkupuudet, pöörduge arsti või keskkonnaspetsialisti poole ja vajadusel tehke vastavad analüüsid.

Küsimused ja vastused

K: Millised on kõige levinumad metallid, mida seostatakse raskmetallimürgistusega?

K: Kas on olemas olulised raskemetallid?

K: Kui kaua on inimesed raskemetalle kasutanud?

K: Milline on peamine oht inimese tervisele, mis tuleneb kokkupuutest raskemetallidega?

K: Mida tähendab "raskmetallide mürgistus"?

K: Millised rahvusvahelised asutused vaatavad korrapäraselt läbi nende elementidega kokkupuute mõju inimese tervisele?

K: Kuidas saab kindlaks teha, kas olete oma kehas kokku puutunud suure hulga mürgiste materjalidega?

Otsing