Ühisomanditragöödia
The tragedy of the commons oli Garrett Hardini 1968. aastal ajakirjas Science avaldatud artikkel. See kirjeldab probleemi, kus paljud inimesed oma ideedega võivad halvendada midagi, mida nad kõik jagavad, isegi kui keegi seda ei soovi. Näiteks isegi kui keegi ei taha vett reostada, sest see muudab selle ebatervislikuks, võib see ikkagi nii lõppeda, sest nii paljud tahavad vett kasutada oma eesmärkidel, näiteks pesemiseks ja prügi äraviskamiseks. Iga inimene arvab, et tema väike osa vee reostamisest on liiga väike, et mõjutada vee kvaliteeti, kuid kuna inimesi on palju, siis kokkuvõttes on vesi lõpuks liiga reostunud, et seda saaks enamasti keegi kasutada joogiks või isegi pesemiseks. See võib juhtuda slummides ja muudes ülerahvastatud kohtades, näiteks põgenikelaagrites.
See idee ei olnud Hardini, vaid William Forster Lloydi idee, kes kirjutas sellest 1833. aastal. Sel ajal karjakasvatajad karjatasid sageli lehmi ühismaal. Lloyd märkis, et iga lehm lisas oma omanikule kasu, kuid kahjustas ülekarjatamisega kogu maad kõigi karjakasvatajate jaoks.
Kaasaegsetes ökoloogiaalastes aruteludes kasutatakse sageli ühisvara tragöödiat. Samuti on see teema mänguteoorias.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kommuunide tragöödia?
V: Commons'i tragöödia on Garrett Hardini 1968. aasta artiklis kirjeldatud probleem, mis tekib siis, kui paljud inimesed oma ideedega võivad midagi, mida nad kõik jagavad, halvendada, isegi kui keegi seda ei soovi.
K: Kas vee reostamine võib toimuda ka siis, kui keegi ei taha reostada?
V: Jah, vee reostamine võib toimuda isegi siis, kui keegi ei taha reostada, sest paljud inimesed võivad soovida kasutada vett oma eesmärkidel, näiteks pesemiseks ja prügi äraviskamiseks, ning iga inimene võib arvata, et tema väike osa reostusest ei mõjuta vee kvaliteeti.
Küsimus: Miks toimub vee reostamine isegi siis, kui keegi seda ei taha?
V: Vee reostamine toimub isegi siis, kui keegi seda ei taha, sest paljud inimesed annavad oma motiividega oma panuse sellesse.
K: Mis on William Forster Lloydi seos ühisvara traagikaga?
V: William Forster Lloyd kirjutas 1833. aastal ühisomandi tragöödia kohta, osutades, et iga lehm lisas kasu oma omanikule, kuid kahjustas ülekarjatamise tõttu maad üldiselt kõigi karjapidajate jaoks.
K: Kus võib toimuda ühisvara tragöödia?
V: Ühiskonna tragöödia võib esineda slummides ja muudes ülerahvastatud kohtades, näiteks põgenikelaagrites.
K: Millises kontekstis kasutatakse sageli ühisvara tragöödiat?
V: Ühiskonna tragöödiat kasutatakse sageli tänapäevastes ökoloogiaalastes aruteludes.
K: Mis on mänguteooria?
V: Mänguteooria on matemaatika haru, mis tegeleb otsuste langetamise analüüsiga olukordades, kus kahel või enamal inimesel on vastandlikud huvid. Mänguteooria teemaks on ühisvara tragöödia.
