Hämarik — koidik ja õhtuhämarus: tsiviil-, mere- ja astronoomilised piirid

Hämarik ja koidik — selgitus tsiviil-, mere- ja astronoomilistest piiridest: kuidas valgus vaibub, päikese nurgad ja mereline horisont mõjutavad nähtu tajumist.

Hämarik tähistab kas koidikut (hommikul) või õhtuhämarust (õhtul). Tavapärasel keelekasutusel öeldakse ka lihtsalt „hämarik”, kui valgus on nõrgenenud, kuid päike ei ole veel täielikult tõusnud või on just loojunud.

Hommikune koidik algab siis, kui ei ole enam täielikku pimedust ja päike hakkab varjuservana horisondi all valgust levitama. Õhtune hämarus on vastupidine protsess: päike on loojunud ja valgus hääbub. Reaalses vaatlemises mõjutavad nähtust õhu murdumine, pilvisus ja maastiku kõrgus — seetõttu ei pruugi inimese tajutav hämaruse algus täpselt langeda kokku geomeetrilise määratlusega.

Määratlused ja astmed

• Tsiviilhämarus — päike on 0° kuni 6° allpool horisonti. See on aeg, mil ümbritsev maastik ja suuremad objektid on endiselt nähtavad; tavaliselt lõpeb hommikul päikesetõusuga ja õhtul algab kohe pärast päikeseloojangut. Tsiviilhämarus on tihti kasutusel õigusaktides (nt tänavavalgustus, sõidukite tuled) ja igapäevases planeerimises.
• Merehämarus (nautical twilight) — päike on umbes 6° kuni 12° allpool horisonti. Selle ajal on selgesti näha horisont joone moodi (oluline meresõidul) ja eredamad tähed ning tähtkujud muutuvad vaatlemiseks nähtavaks; seda seisundit kasutavad ka meremehed ja vanasti navigeeriti sel ajal tähete asendi järgi.
• Astronoomiline hämarus — päike on 12° kuni 18° allpool horisonti. Kui päike on üle 18° all, on taevas geomeetriliselt piisavalt tume, et amatöör- ja professionaalsed astronoomilised vaatluskaaslused (kuid ka kosmoseplaane) teha ilma päikese valguse häireteta.
• Vahe-jaotused — mõnes allikas jagatakse merelahmset hämarust veel kaheks (nt 6°–9° ja 9°–12°), nimetades neid mõnikord lihtsalt „hämarikuks” ja „mustaks hämarikuks”. Selline jagunemine on pigem rakenduslik ja mitte standardne kõikides valdkondades.

Mida need arvud tähendavad praktiliselt?

• Päikese liikumine taevalael on umbes 15° tunnis geomeetriliselt (planeedi pöörlemise tõttu), seega 6° sammud vastaksid liikumisele ligikaudu 24 minutiga juhul kui päikese tee lõikab horisondi risti. Tegelikkuses võib hämaruse pikkus oluliselt varieeruda sõltuvalt laiuskraadist, aastaajast ja päikese teekonna nurkast horisondi suhtes.
• Madalamal laiuskraadidel (lähemal ekvaatorile) on hämaruse periood lühem ja sagedamini teravam; kõrgetel laiuskraadidel aga võib hämarus kesta väga kaua või mõnel aastaajal üldse mitte lõppeda (näiteks polaarpäevadel ega polaaröös).
• Atmosfääriline murdumine tõstab näiliselt päikese asukohta veidi kõrgemale kui geomeetriline positsioon, mistõttu tegelik nähtav valguse hälve võib olla mõni minut varasem või hilisem kui lihtne nurkmõõt näitaks.

Milleks need vahemikud on olulised?

• Merendus ja navigatsioon: meresõidus on merehämarus oluline, sest sel ajal on võimalik veel näha horisonti, kuid samas ilmuvad ka tähtede orientiirid.
• Õigus ja ohutus: tsiviilhämaruse aega võidakse seadustes kasutada kohustusliku tänavavalgustuse, autode tuledireeglite jm määramiseks.
• Astronoomia ja fotograafia: astronoomiline hämarus on kriteeriumiks, millal taevas on piisavalt tume sügavatevaatlusteks; fotograafid kasutavad erinevaid hämaruseastmeid valguse ja õhtuse/suvise atmosfääri pildistamiseks.

Tegurid, mis hämarust mõjutavad

• Laus- või kohalik maastik (mäed, kõrged hooned) muudavad nähtavust — horisont ei ole enam „tasane meri”.
• Pilvisus ja õhusaaste hajutavad ja peegeldavad valgust, muutes hämaruse alguse ja lõpu inimtaju jaoks ebatäpselt määratletuks.
• Polaaralad: võidakse kogeda pikka perioodi, kus päike ei kuku kunagi alla 18° või ei tõuse üldse, mistõttu astronoomilist pimedust ei teki vastaval hooajal.

Kui soovite teada täpseid koidiku- või hämaruse aegu oma asukohas, saab neid arvutada astronoomiliste tabelite, ilmajaamade ja mobiilirakenduste abil (ephemeriidid, päikesetõusu/-loojangu kalkulaatorid). Arvutustel kasutatakse tavaliselt geopositsiooni, kuupäeva ja mõnikord atmosfääri murdumise korrektsioone.

Allikasena/arusaamiseks sobivad nii rahvusvahelised astronoomia- ja merenavigatsioonistandardid kui ka riiklikud õigusaktid, milles märgitakse tihti just tsiviil-, mere- ja astronoomilise hämaruse künnised.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hämarus?

K: Millal toimub koidik?

K: Mis toimub päikeseloojangul?

K: Mis on hämarik?

K: Mis on tsiviilhämarik?

K: Mis on merehämarus?

K: Mis on astronoomiline hämarik?

Otsing