Ühikuvektor on mis tahes vektor, mille pikkus on üks ühik.

Ühikuvektoreid märgitakse sageli samamoodi nagu tavalisi vektoreid, kuid tähe kohal on märk (nt a ^ {\displaystyle \mathbf {\hat {a}} {\displaystyle \mathbf {\hat {a}} }on a ühikuvektor).

Vektori muutmiseks ühikuvektoriks jagame selle pikkusega: u ^ = u / ‖ u ‖ {\displaystyle {\widehat {u}=u/\lVert u\rVert } {\displaystyle {\widehat {u}}=u/\lVert u\rVert }

Selgitus ja tähistus

Ühikuvektor säilitab algse vektori suuna, kuid tema pikkus on normaliseerimise järel 1. Sageli kasutatakse tähistust ^ (katus) või bold-iga koos katusega, näiteks â või ĥ, et näidata, et tegemist on ühikuvektoriga. Ühikuvektorit nimetatakse ka suunavektoriks, kuna ta kirjeldab ainult suunda, mitte algse vektori suurust.

Normaliseerimine (kuidas saada ühikuvektor)

Kui u on nullist erinev vektor, siis tema ühikuvektoriks saadakse jagades vektori tema normiga ehk pikkusega:

u ^ = u / ‖ u ‖ {\displaystyle {\widehat {u}=u/\lVert u\rVert } {\displaystyle {\widehat {u}}=u/\lVert u\rVert }

Siin ‖u‖ tähistab vektori u eukleidilist pikkust (normi). Kui ‖u‖ = 0 (st u on nullvektor), siis ühikuvektorit defineerida ei saa.

Olulised omadused

  • Pikkus: iga ühikuvektor û rahuldab ‖û‖ = 1.
  • Suund: û on sama suunaline kui algne u (kui u ≠ 0).
  • Skalaarne korrutis: kui û on ühikuvektor, siis û · û = 1.
  • Nullvektor: nullvektorit ei saa normaliseerida, sest tema norm on 0.
  • Ortonormaalsus: vektorid, mis on ühikud (pikkus 1) ja omavahel risti (sisemine korrutis 0), moodustavad ortonormeeritud süsteemi või baasi.

Näited

2D näide: u = (3, 4). Tema norm on ‖u‖ = sqrt(3^2 + 4^2) = 5. Seega ühikuvektor on û = (3/5, 4/5).

3D näide: v = (1, 2, 2). Norm ‖v‖ = sqrt(1 + 4 + 4) = 3. Ühikuvektor v̂ = (1/3, 2/3, 2/3).

Kasutusvaldkonnad

  • Füüsikas: ühikuvektoreid kasutatakse liikumise või jõu suuna näitamiseks (näiteks ühikvektor dirigendi suunaks).
  • Kompuutergraafikas: normaalsed (ühikud) pindade suuna arvutamiseks valguse ja varjutuste modelleerimisel.
  • Analüüsis: tangendi- ja normaalkõverate kirjeldamiseks diferentsiaalgeomeetrias.
  • Projektsioonid: vektori komponent teise vektori suunas arvutatakse sageli ühikuvektori abil: proj_b(a) = (a · b̂) b̂.

Oluline märkus

Normaliseerimine muudab vektori ainult suurust, mitte tema suunda (kui vektor pole null). Kui töötad programmiga, kus võivad tekkida väga väikesed numbrid, kontrolli enne jagamist, et norm ei oleks null või väga väike (et vältida jagamist nulliga või suuri ümardusvigu).