Vargase osariik (hispaania: Estado Vargas, IPA: [esˈtaðo ˈβarɣas]) on üks Venezuela 23 osariigist. See on nime saanud Venezuela esimese tsiviilpresidendi José María Vargase järgi. Osariik hõlmab riba Kariibi mere rannikul Venezuela põhjaosas ning piirneb läänes Aragua ja idas Mirandaga; lõunas asub Caracas. Vargasis paiknevad riigi suurim meresadam (La Guaira) ja peamine rahvusvaheline lennujaam (Maiquetía, Simón Bolívar). Osariigi pealinn on La Guaira.
Geograafia ja kliima
Vargase osariik on rannikuline, suhteliselt väike territoorium, kus vahelduvad kitsad rannajooned ja järsud mäenõlvad. Taimestik ja maastik on mõjutatud Kariibi mere ning kohalikest mäestikest; kliima on valdavalt troopiline ja väga niiske rannikualadel. Tugevad vihmasajud võivad jätta mägialadele erosiooni- ja laviiniohuga tingimusi.
Ajalugu ja administratsioon
Varem kuulus see piirkond Venezuela föderaalringkonda ning kuberneri nimetas föderaalvalitsus. 1998. aastal otsustas Rafael Caldera valitsus Vargase föderaalringkonnast eraldamise kasuks ning peagi pärast seda sai piirkonnast Venezuela 23. osariik. Alates riigiks saamisest on Vargasil oma valitud kuberner ja piirkondlik seadusandlus.
1999. aasta katastroof
Detsembris 1999 tabasid Vargast ja ümbrust eriti rängad tormid ning intensiivsed vihmad, mis põhjustasid ulatuslikke üleujutusi ja maalihemeid (tuntud kui 1999. aasta Vargase katastroof). Selle tagajärjel hävisid sadade linnade ja külad infrastruktuur, paljud inimesed hukkusid või jäid ilma koduta ning piirkond pidi läbima pika taastamis- ja ümberplaneerimisprotsessi.
Majandus ja transport
Vargase majandus toetub tugevalt sadamategevusele, lennundusele, kalandusele, kaubandusele ja turismile. La Guaira sadam on üks Venezuela peamisi sadamaid ning Maiquetía lennujaam teenindab riigi peamisi rahvusvahelisi lennuliine. Oluline on ka maanteeühendus Caracasega (Autopista Caracas–La Guaira), mis on regionaalse liikluse ja kaupade vedamise eluliseks teljeks.
Turism ja vaatamisväärsused
Vargase rannikul on mitu populaarset rannaala, näiteks Macuto, Caraballeda, Naiguatá ja teised, kus on hotellid, restoranid ja puhkekohti. Lähismaa pakub võimalusi maastiku- ja loodusearmastajatele ning mitmetes kohtades on võimalik tutvuda ka kohaliku kalurikogukonna elulaadiga. Pärast 1999. aasta katastroofi on osa rannikualasid taastatud ning arendatud, kuid mõned alad kannatavad endiselt infrastruktuuri- ja riskijuhtimise probleemide all.
Demograafia ja ühiskond
Vargase osariik on hõredama pindalaga võrreldes paljude teiste Venezuela piirkondadega, kuid selle rannikulised linnad on suhteliselt tihedalt asustatud. Elanike peamised sissetulekuallikad on seotud sadamate, lennujaama, teeninduse ja turismiga. Pärast 1999. aasta katastroofi on toimunud nii inimmõõtmelisi kui ka riiklikke taastamistöid, mis on mõjutanud elukorraldust ja linnaplaneerimist.
Kokkuvõte: Vargase osariik on tähtis Venezuela logistika- ja turismi-regionaar, millel on strateegiline positsioon Kariibi mere rannikul. Kuigi piirkond on ajalooliselt kannatanud looduskatastroofide tõttu, jääb see riigi oluliseks sadama- ja lennunduskeskuseks ning populaarseks sihtkohaks rannikuturismiks.
