Vim — avatud lähtekoodiga tekstiredaktor: ajalugu, omadused ja kasutamine

Vim on Bram Moolenaari loodud tekstiredaktor. Moolenaar avaldas Vim'i avalikult 2. novembril 1991. aastal.

Vim tähendab Vi IMproved. Vim on parandatud versioon vi tekstiredaktorist, mis on Bill Joy poolt 1976. aastal loodud redaktor. Vim on tasuta ja lähtekood on avalikult kättesaadav GitHubis. See on saadaval mitmes keeles ja töötab mitmes operatsioonisüsteemis, sealhulgas Windowsis, Linuxis ja macOSis. Vim'i saab kasutada kas käsurea liidesest või graafilisest kasutajaliidesest.

Kuigi Vim võib olla raskesti kasutatav, on sisseehitatud käske, mida uued kasutajad saavad õppida Vimi kasutusjuhendi lugemisest, Vimi käsu :help käivitamisest või terminali käsu vimtutor kasutamisest.

Vim on laialt levinud, sest see võimaldab kasutajatel täita dokumendis mitmeid funktsioone (salvestamine, otsing, kerimine jne), vajutades võimalikult vähe klahve. Paljud kriitikud väidavad aga, et need klahvivajutused on segadust tekitavad.

Vim'i saab kohandada .vimrc faili abil. Uute funktsioonide, näiteks klaviatuurikombinatsioonide lisamiseks saab kasutada Vimscript'i, Vimi sisseehitatud programmeerimiskeelt. Paljud Vim'i pluginad ja laiendused on ka internetis tasuta saadaval.

Internetis käib turvasõda programmeerijate vahel, kes eelistavad Vim'i ja programmeerijate vahel, kes eelistavad Emacs'i, teist levinud tekstiredaktorit.

Ajalugu ja areng

Vim põhineb 1970. aastate lõpus loodud vi-redaktoril, kuid lisab sellele hulga uusi omadusi ja parendusi. Bram Moolenaar alustas Vimi arendamist 1980ndate lõpus ning esmane avalik versioon ilmus 1991. aastal. Aja jooksul on Vim kasvanud suureks projektiks, millel on aktiivne kogukond, regulaarsed värskendused ja palju väliseid panustajaid. Viimastel aastatel on ilmunud ka selle alamhargne Neovim, mis keskendub arendajamugavusele ja laiendatavusele, samas kui põhimõtted ning paljud laiendused on Vimiga ühilduvad.

Peamised omadused

• Modaalne redigeerimine: Vim töötab erinevate režiimidega (nt normal, insert, visual, command-line), mis võimaldavad kiirklahvidega tõhusalt teksti manipuleerida.
• Tõhus klaviatuuripõhine töö: liikumine, valimine, muutmine ja otsimine tehakse sageli lühikeste käskudega, mis vähendavad vajadust hiire järele.
• Buffers, windows ja tabs: mitme faili samaaegne haldamine, akende jagamine (splits) ning töökaartide (tabs) kasutamine.
• Makrod ja registerid: korduvate toimingute salvestamine ja mängimine, ning tekstitükid registeritesse (registerid) kopeerimine/kleepimine.
• Otsing ja asendamine: tugev tugi regulaaravaldistele ning globaliseeritud otsingute ja asenduste tegemiseks.
• Undo/redo ja undo-tree: mitmetasandiline tagasivõtmise süsteem, mis võimaldab sammude vahel navigeerida.
• Värvimine ja süntaksi tugi: palju keeli ja formaate toetav süntaksivärvimine ning pluginad automaatseks vormindamiseks ja lintimiseks.
• Laiahaardeline laiendatavus: pluginad, skriptid ja välised tööriistad, mida on lihtne lisada ja hallata.

Kuidas Vim töötab — režiimid ja põhimõtted

Vimi üks tuntumaid eripärasid on modaalne tööviis. Kõige olulisemad režiimid on:

• Normal mode: vaikerežiim tekstiga liikumiseks ja käskude sisestamiseks.
• Insert mode: režiim teksti tavapäraseks kirjutamiseks (nagu teistes redaktorites).
• Visual mode: režiim teksti valimiseks ja grupioperatsioonide tegemiseks.
• Command-line mode: käskude (näiteks salvestamine, otsimine, asendamine) sisestamiseks, algatatakse tavaliselt : (kooloniga).

Nende režiimide mõistmine on Vimi kasutamise võti — suur osa efektiivsusest tuleb sellest, et liikumine ja muutmine on eraldatud kirjutamisest.

Kohandamine ja pluginad

Vim on tugevasti kohandatav. Peamised kohandamise viisid:

• .vimrc: kasutaja konfiguratsioonifail, kus määratletakse eelistused, otseteed ja algsed seaded. Tavaliselt asub see kodukataloogis (nt ~/.vimrc Unix-laadsetes süsteemides, või _vimrc Windowsis).
• Vimscript: Vimi sisseehitatud programmeerimiskeel, millega saab kirjutada funktsioone, käske ja pluginaid.
• Kolmanda osapoole pluginad: palju valmis pluginasid (nt koodi automaatne lõpetamine, failihaldurid, fzf-otsingud, lintimine, debuggimine). Levinud pluginihaldurid hõlbustavad installi – näited on Pathogen, Vundle, vim-plug jm.

Kasutusliidesed ja platvormid

Vim töötab konsoolis ja graafilises keskkonnas. Konsooliversioon sobib eriti hästi serverites ja terminalipõhises töös, graafilised versioonid (näiteks gVim) pakuvad mugavamat hiiretoega liidest. Nagu mainitud, on Vim saadaval mitmel operatsioonisüsteemil: Windowsis, Linuxis ja macOSis.

Nõuanded uutele kasutajatele

• Käivita terminalis käsk vimtutor — see juhendab samm-sammult põhilisi käske.
• Õpi esmalt põhilised režiimid (normal/insert) ja liikumiskäsud (h, j, k, l, w, b, 0, $).
• Kasutage :help ning :help {käsk} — Vimi sisseehitatud dokumentatsioon on väga põhjalik.
• Kohandage .vimrc väikeste sammudega — lisage vaid mõned otseteed korraga, et vältida segadust.
• Proovige valmis pluginaid, mis lisavad vajalikke funktsioone (nt automaatne lõpetamine, failipuu), kuid säilitage lihtsus seni, kuni tunnete end mugavalt.

Litsents, kogukond ja alternatiivid

Vim on avatud lähtekoodiga tarkvara ning selle lähtekood on avalik. Projektil on aktiivne kogukond, foorumid, IRC-kanalid ja GitHubi-repository, kus arendajad arutavad vigu, uusi funktsioone ja panustavad koodi. Üks levinud arutelu on eelistuste võrdlus Vim'i ja teise populaarse redaktori Emacs'i vahel — see on rohkem stiilide ja harjumuste küsimus kui selge tehniline "õigem valik".

Kokkuvõte

Vim on võimas ja paindlik tekstiredaktor, mis sobib nii lihtsaks tekstiredigeerimiseks kui ka keerukaks arendustööks. Alguses võib õppekõver olla järsk, kuid kord harjutatud töövood ja kohandused võivad oluliselt suurendada produktiivsust. Alustamiseks kasutage vimtutor, :help ning kohandage .vimrc-i samm-sammult. Kui soovite laiendatavust, uurige pluginahaldureid ja valmis pluginaid.

Küsimused ja vastused

K: Kes lõi Vim?

K: Millal Vim avalikult välja anti?

K: Mida tähendab Vim?

K: Millal on Vim'i lähtekood saadaval?

K: Millistes operatsioonisüsteemides Vim töötab?

K: Kuidas saavad uued kasutajad Vimi käske õppida?

K: Milline programmeerimiskeel on Vimil?

Otsing