Vomer: nina vaheseina tagumine luu — struktuur, liigendused, funktsioon

Vomer: nina vaheseina alumine luu — detailne ülevaade struktuurist, liigendustest ja funktsioonist. Anatoomia, liigesühendused ja seos Jacobsoni organiga.

Vomer on üks kolju paaritamata näoluudest (os vomer). See paikneb kesksagitaaljoonel ja moodustab nina vaheseina alumise ja tagumise osa; vaheseina ülemise osa annab eetmoidluu perpendikulaarplaat (lamina perpendicularis ossis ethmoidalis). Nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast vomer, mis tähendab „põllulabidat“ või „kündi“ — viide luu labida‑laadsele kujujoonele.

Struktuur

Vomer on õhuke, lame ja enamasti veidi nelinurkse kujuga luu. Sellel on kaks pinda (vinaalsed pinnad: üks suunaga ninaõõnde, teine suunaga suulae poole) ja neli piiri (ülemine, alumine, eesmine ja tagumine). Eesmine osa võib olla kerge kaardumine või ühest küljest veidi painutatud, mistõttu võib osa inimesi sünnipäraselt omada kergelt kõverat nina vaheseina.

Piirid ja liigendused

• Ülemine piir on kõige paksem ja kannab sügavat soonikut (sulcus), mida moodustavad kahelt poolt lateralised väljaulatuvad protsessid, mida nimetatakse vomeri tiibadeks (alae vomeris). See sopistuv soon vastab sfenoidi rostrumile ja sellega toimub liitumine.
• Alumine piir liitub ülalõualuu (maxilla) ja suulaeluu (os palatinum) ühinemiskohtade ehk harjaluudega (crista nasalis posterior), moodustades nina vaheseina alumise serva.
• Eesmine piir on kõige pikem, kaldub ette‑ja allapoole ning ülemine osa sulandub eetmoidluu perpendikulaarplaadiga, alumine osa on soonitud ja mõnevõrra seotud nina vaheseina kõhrega (septum cartilagineum nasi) — seega tugevdab vomer vaheseina keskmist osa kuid ei moodusta kogu vaheseina.
• Tagumine piir on vaba, õhuke ja sageli pisut kumer; see eraldab kahte koanat (choanae) ning on ülalt paks ja harjuline, alt kitsenev.

Vomer liigendub peamiselt järgmiste luudega:

• sfenoidluu (os sphenoidale), eelkõige rostrum sphenoidale ja pterygoidplaatide protsessid;
• eetmoidluu (os ethmoidale), perpendikulaarplaadiga;
• kaks ülalõualuud (maxillae) — nende harjude ja vaheseinaosadega;
• kaks suulaeluu (ossa palatina).

Areng ja veresoonistus

Vomer tekib kõhrelistest ja membranoossetest ossifikatsioonikeskmetest — tavaliselt tekkivad kaks ossifikatsioonikeskust, mis ühinevad kesktasapinnal. Selle areng jätkub peri‑ ja postnataalses faasis, mistõttu luu kuju võib muutuda lapse arengu käigus.

Veresoonestus pärineb peamiselt sisenõgestunud nina vereringe harudest (näiteks sfenopalatinaararteri harud ja suure suulae arter – arteria palatina major). Nina piirkonna närvilise tundlikkuse annavad peamiselt trigeminaalse närvi (n. trigeminus) harud.

Funktsioon ja kliiniline tähendus

Vomeril on peamiselt mehaaniline ja anatoomiline roll: see aitab moodustada korraliku nina vaheseina, mis eraldab vasakut ja paremat ninaõõnt ning aitab suunata hingamist ning toetab nina limaskesta ja kõhre. Vomer ise ei osale otseselt lõualihaste liikumises.

Kliiniliselt on olulised:

• Nina vaheseina kõverus (septumdeviation) — sageli kaasneb vomeri või eetmoidplaadi kõrvalekalle, mis võib põhjustada õhupuudust, ninakinnisust või harvemini korduvaid infektsioone. Vajadusel tehakse septoplastikat.
• Septumi perforatsioon — harvem, kuid võib tekkida trauma, ennenägematute protseduuride, kroonilise põletiku või kokaiini tarvitamise tagajärjel.
• Traumad ja murrud — otsene löök nina piirkonda võib kahjustada vomerit ja teiste näoluu struktuure.

Vomeronasaalne organ (Jacobsoni organ) — täpsustus

Originaaltekstis mainitud vomeronasaalne organ ehk Jacobsoni organ ei ole sama, mis vomer ise. Vomeronasaalne organ on eraldi kemoretseptororgan, mis paikneb paljudel selgroogsetel loomadel nina ja vomeri lähedal ning osaleb feromoonide ja teatud keemiliste signaalide tajumises. Loomadel (nt kassidel, rottidel) võib see olla hästi arenenud; kasside puhul on seotud sageli eriline lõhnataju‑poos (flehmeni reaktsioon). Inimestel on see organ peamiselt atroofeerunud või puudulikult funktsioneeriv — tänapäeval peetakse seda enamasti rudimentaalseks anatoomiliseks struktuuriks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on vomer?

K: Kus asub vomer?

K: Millise kujuga on vomer?

K: Mida teeb vomer?

K: Kas see on paariline luu?

K: Kas see on suur või väike luu?

K: Millised teised luud moodustavad osa ninasõrestikust?

Otsing