Advanced Photo System (APS) – fotofilmi standard ja tööpõhimõte (1996–2004)

Tutvu Advanced Photo Systemi (APS, 1996–2004) ajalooga, tööpõhimõtte ja kassettfilmide, metaandmete ning formaativalikute (panoraam/16:9) mõjuga fotograafiale.

Advanced Photo System (APS) oli 1996. aastal kasutusele võetud fotofilmi ja fotokaamerate standard, mis püüdis muuta amatööri- ja kompaktkaamerate kasutamise lihtsamaks ning lisada uusi funktsioone filmipõhisele pildistamisele. Standardi peamised eesmärgid olid mugavam filmivahetus, metaandmete salvestamine ning paindlikud väljatrükiformaadid.

Kuidas APS töötas

APS põhines kerge, suletud kasseti (tuntud ka kui IX240 kassett) kasutamisel, mille filmi ei pidanud käsitsi kerima ega juhtima — kassett oli "visatav" ehk lihtsasti sissepanekuks ette nähtud. Peamised tehnilised ja kasutusmugavust puudutavad omadused:

• Drop-in kassett: film laaditi kaamerasse hõlpsasti ja õigesti asetatuna, vähendades valesti laadimise riski.
• Keskelvahetus: kasseti konstruktsioon võimaldas filmi vahetamist ka pooleli oleva rulli juures, ilma et kogu rulli oleks vaja ära kasutada.
• Indeksprindid: pärast filmi ilmutamist sai tavalise teenuse raames tellida indekstrükke (väikeste piltide ülevaade rullil tehtud kaadritest), mis aitas paremini fotosid valida ja arhiveerida.
• Metaandmed: filmile salvestati magnetriba abil pildiga seotud andmeid (kuupäev, ekraanitud sätted, kasutaja valikud jms), mida sai ilmutus- ja trükiprotsessis kasutada.
• Mitme formaadi toetus: APS pakkus kolme erinevat väljatrükiformaati, mida saavutati negatiivi kärpimise (crop) teel — kaamera salvestas alati kogu suurima formaadi, kuid lõpptoodang võidi trükkida omanikule sobivas formaadis:
• Panoraam (P)
• Klassikaline / Classic (C)
• HDTV / High Definition (H, 16:9)
• Spetsiifiliste formaatide tegelikud mõõtmed (umbes): C ≈ 25,1 × 16,7 mm, H ≈ 30,2 × 16,7 mm ja P ≈ 30,2 × 9,5 mm — s.o APS-i pildiala oli väiksem kui 35 mm filmi standardne 24 × 36 mm formaat, mis mõjutas detaili- ja suurendamisvõimet.

Eelised ja probleemid

APS pakkus mitmeid praktilisi eeliseid, kuid samas kaasnesid sellega ka piirangud, mis osaliselt takistasid laialdasemat levikut:

• Eelised:
  • Lihtne ja kiire filmivahetus, sobis algajatele ja kiirusehuvilistele.
  • Võimalus vahetada filmi poole rulli pealt.
  • Automaatne metaandmete salvestus ja indekstrükkide võimalus.
  • Valikuline väljatrükiformaat — pildid võisid olla 3:2, 16:9 või panoraamilaadsed ilma spetsiaalse kaamera seadistamiseta, sest kärpimine toimus ilmutus-/trükiprotsessis.
• Probleemid:
  • Negatiivide pindala oli tunduvalt väiksem kui 35 mm filmil, mistõttu suurendused ja detailid olid kehvemad ning teravus ja dünaamika piiratumad.
  • Fotolaborid pidid investeerima uutesse aparaatidesse ja skanneritesse, et APS-rulle töödelda ja metaandmeid lugeda — see tähendas suuremaid kulusid ja mõningast juurdepääsu-kiiruse langust.
  • Standard ei suutnud konkurentsis digitaalfotograafiaga pikaajaliselt kasu tuua: digitaalkaamerad pakkusid järjest paremaks muutuvat kvaliteeti ning kohest vaadet ja töödeldavaid andmeid ilma filmi ja ilmutamiseta.

Kassett, indikaatorid ja negatiiviriba

Tuntud kaamerad ja standardi lõpp

Mitmed tuntud tootjad valmistasid APS-kaameraid: Canon (näiteks IXUS/ELPH seeria kompaktdisainis), Minolta (Vectis-seeria APS-SLR-id ja kompaktd), Nikon, Olympus, Fujifilm, Kodak ja Pentax pakkusid samuti APS-mudeleid. Canon IXUS seeria hiljem suundus sama nime ja vormiga ka digitaalkaameratele, kus nimi jäi püsima.

Süsteem ei saanud kunagi eeldatult laia levikut ja selle kasutamine lõpetati 2004. aastal. Põhjusena mõjutas seda tugev digifotograafia kasv: alates 2000. aastast hakkasid digikaamerad kiiresti parandama kvaliteeti, langetama hindu ja pakkuma otsest kontrolli piltide üle. Sellest ajast alates on enamik kaameraid niikuinii üle läinud digitaalsetele (elektroonilistele) süsteemidele.

Kuigi APS jäi ajaloos suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks, mõjutas see mõningaid pildistamispraktikaid — näiteks metaandmete ja erinevate kuvasuhete integreerimist töötlemisprotsessidesse — ning oli samm filmipõhise fotograafia kasutusmugavuse suunas, enne kui digitaalne tehnoloogia selle täielikult asendas.

Küsimused ja vastused

K: Mis aastal kasutati esimest korda täiustatud fotosüsteemi?

K: Kuidas muutis see inimeste filmivahetust kaamerates?

K: Millist teavet salvestati filmile?

K: Kui palju erinevaid pilte tehti negatiivi kärpimise (lõikamise) teel?

K: Millises suuruses on APS-kassett saadaval?

K: Millist tüüpi kaamera kasutas seda süsteemi enne digitaalsüsteemidele üleminekut?

Otsing