1973. aasta Pakistani põhiseadus

Üheks kõige pakilisemaks ülesandeks oli uue valitsuse jaoks uue põhiseaduse koostamine. Kui sõjaseisukord lõpuks tühistati, kutsuti 1972. aasta aprillis endise Lääne-Pakistani piirkonna 1970. aasta valimistulemuste põhjal kokku assamblee. Moodustati eri parteide poliitikutest koosnev komitee. Komitees tekkisid erimeelsused selle üle, kas uus põhiseadus peaks kehtestama parlamentaarse valitsemise või presidendivalitsemise süsteemi. Samuti olid erinevad seisukohad provintside autonoomia küsimuses. Põhiseaduskomisjonil kulus kaheksa kuud, enne kui ta esitas oma aruande 10. aprillil 1973. aastal. Põhiseaduse eelnõu võeti föderaalassamblees vastu 135 poolthäälega, kolm jäi erapooletuks. See jõustus 14. augustil 1973 ja Bhutto valiti 12. augustil Rahvusassamblee poolt peaministriks. Põhiseaduse põhijooned olid järgmised:

I. Pakistan on parlamentaarse valitsemissüsteemiga liiduvabariik. Valitsuse juhiks on peaminister, kes valitakse enamusparteist.

II. Rõhutatakse islami kui riigireligiooni erilist positsiooni ning nii peaminister kui ka president peavad olema moslemid.

III. Pakistan kuulutatakse vaikimisi islamivabariigiks.

IV. Põhiseaduse muutmise seaduseelnõu vajab kahekolmandikulist häälteenamust alamkogus ja enamust ülemkogus.

V. Kõik põhilised inimõigused on tagatud, kuid lisati säte, et see kehtib seadusega kehtestatud mõistlike piirangute suhtes.

VI. Kõrgemale kohtule ja kõrgematele kohtutele antakse volitused põhiõiguste jõustamiseks.

VII. President tegutseb vastavalt peaministri siduvatele nõuannetele ja kõik presidendi käskkirjad peavad olema peaministri vastukirjastatud.

VIII. Senat ehk ülemkoda valitakse enamasti provintside valitsuste hulgast ja nii tagatakse esmakordselt provintside huvid keskuses. Senati ei tohi laiali saata isegi hädaolukorras.

IX. Hädaolukorras võib föderaalvalitsus võtta vastu õigusakte ükskõik mille kohta ja isegi peatada põhivabadused.

X. Riigi ametlikuks keeleks saab urdu keel, kusjuures pakistani keel jääb järgmiseks 15 aastaks alles.

Xl.Püha Koraani ja islami õpetamine peaks olema kohustuslik.

XI. Pakistan on föderaalne islamiriik, seega jääb jääkvolituste andmine provintsidele, mitte keskvalitsusele.

Seega tähistas 1973. aasta põhiseadus tagasipöördumist parlamentaarse demokraatia vormi juurde pärast 1962. aasta põhiseaduse alusel kasutusele võetud presidendieksperimenti. Samuti tehti provintsidele järeleandmisi, et leevendada kartusi, et keskvalitsus hakkab neid igas küsimuses üleval pidama. See oli oluline, kuna ühe üksuse süsteem oli alles hiljuti kaotatud ja kuna 2 provintsivalitsust neljast uues osariigis ei kuulunud PPE-le. 1973. aasta põhiseadusel oli aga veel üks eelis võrreldes kahe eelkäijaga: selle oli kokku leppinud ja selle üle hääletanud demokraatlikult valitud assamblee. See andis sellele suurema autoriteedi ja kuigi see peatati järgmise sõjaseisukorra ajal, on Pakistan pärast iseseisvumist välja töötanud ja muutnud kolme kirjalikku põhiseadust ning koostanud neljanda, mis taastati 30. detsembril 1985. aastal ja on tänaseni jõus.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli uue valitsuse üks kõige pakilisemaid ülesandeid?

V: Üks kõige pakilisemaid ülesandeid uue valitsuse jaoks oli uue põhiseaduse koostamine.

K: Millal tühistati sõjaseisukord?

V: Sõjaseisukord tühistati lõpuks 1972. aasta aprillis.

K: Kuidas tuli kokku assamblee?

V: Assamblee kutsuti kokku 1972. aasta aprillis 1970. aasta valimistulemuste põhjal endises Lääne-Pakistani piirkonnas.

K: Kes moodustasid põhiseaduskomisjoni?

V: Põhiseaduskomitee koosnes eri parteide poliitikute ristlõikest.

K: Millised olid erimeelsused komitees?

V: Komitees olid erimeelsused selles, kas kehtestada parlamentaarne või presidentaalne valitsemissüsteem ja provintside autonoomia.

K: Kui kaua kulus neil aruande esitamiseks aega?

V: Kulus kaheksa kuud, enne kui nad oma aruande 10. aprillil 1973 esitasid.

K: Mis kuupäeval nad oma aruande esitasid?

V: Nad esitasid oma aruande 10. aprillil 1973.