2012. aasta Atlandi ookeani orkaanihooaeg oli ACE ja kahjude poolest keskmisest suurem, kuid enamik tormidest olid nädalased ja lühiajalised. Tegemist oli sündmusega, mis toimub siis, kui Atlandi vesikonnas arenevad troopilised tsüklonid. Hooaeg algas, kui troopiline torm Alberto tekkis 19. mail 2012. Neli päeva hiljem tekkis troopiline torm Beryl. Sellest sai subtroopiline torm ja 27. mail muudeti see troopiliseks tormiks. See on esimene kord pärast 1908. aasta Atlandi ookeani orkaanihooaega, kui kaks tormi tekkis enne ametlikku alguskuupäeva. Atlandi ookeani 2012. aasta orkaanihooaeg algas 1. juunil ja lõppes 30. novembril 2012. Juulikuus ei tekkinud ühtegi tormi.

Hooaja üldiseloomustus

2012. aasta hooaeg oli mitmel moel ebatavaline. Enne ametlikku algust tekkis kaks nimetatud tormi, juulis aga oli tormide tegevus erakordselt vaikne — ükski uus torm ei tekkinud. Hooaja edenedes kujunes olukord aga aktiivsemaks, eriti sügisel, mil tekkisid pikemalt kestnud ja mõjusamad süsteemid. Üldkokkuvõttes ületas hooaja aktiivsus pikaajalise keskmise nii ACE (Accumulated Cyclone Energy) kui ka majanduslike kahjude mõttes.

ACE ja tormide tugevus

ACE ehk Accumulated Cyclone Energy mõõdab tormide koguenergiat ja kestvust: see võtab arvesse tormi intensiivsust ja kui kaua tormi tugevus kestab. 2012. aastal andsid hooaja ACEʼle märkimisväärse panuse eelkõige pikalt kestnud tsüklonid, mis püsisid troopilisel või orkaani tugevusel mitu päeva. See tähendas, et kuigi paljud tormid olid lühiajalised, oli hooajal ka mitmeid püsivamaid süsteeme, mis ACEʼi kokkuvõtet märgatavalt suurendasid.

Olulisemad tormid ja nende mõju

  • Beryl (mai) — üks kahest enne juuni algust tekkinud tormist; algas subtroopilise iseloomuga ja muudeti hiljem troopiliseks. Selle teke enne hooaja ametlikku algust oli haruldane sündmus.
  • Nadine — üks hooaja pikimaealistest ja kestvust arvestades silmapaistvamatest tormidest; püsis Atlandi ookeanil väga pikalt ning andis hooajale olulise panuse ACEʼi mõttes.
  • Isaac — tekitas märkimisväärset sademete- ja tuulekahju Kariibi mere piirkonnas ning hiljem Louisiana rannikul, tuues kaasa üleujutusi ja elektrikatkestusi.
  • Sandy — hooaja kõige mõjukam ja kulukas sündmus: liikus Kariibi mere piirkonnast põhja suunas ja muutus enne Põhja‑Ameerika rannikule jõudmist osaliselt post-troopiliseks, kuid tegi ulatuslikke kahjustusi eelkõige USA idarannikul. Sandy põhjustas suuri rannikust tulenevaid üleujutusi, infrastruktuuri- ja majanduskahjusid ning laialdasi elektrikatkestusi.

Kahjud ja inimmõjud

2012. aasta hooaja kahjud olid koondunud eelkõige mõne üksiku suurema sündmuse, eriti Sandy ja Isaaci, ümber. Sandy oli selle hooaja selgelt kõige kulukam torm, põhjustades laiaulatuslikke varakahjusid, eluasemehäireid ja inimsüütu. Teised tormid tekitasid peamiselt lokaalseid üleujutusi, maantee- ja põllumajanduskahjusid ning häireid laevaliiklusele ja lennundusele.

Põhjused ja tingimused

Hooaja aktiivsust mõjutasid mitmed kliimatingimused: Atlandi ookeani meretemperatuurid olid teatud piirkondades soojemad kui pikaajaline keskmine ning atmosfääritingimused olid soodsad tormide arenguks periooditi. ENSO‑faas (El Niño/La Niña) ja muutuvad tuulte tingimused Atlandi piirkonnas mõjutasid tormide arengu soodsust erinevatel hooaegadel.

Kokkuvõte

2012. aasta Atlandi ookeani orkaanihooaeg oli mitmeti eriline: kaks nimelist tormi tekkisid enne hooaja ametlikku algust, juulis oli ebatavaliselt vaikus ning sügisel esinesid pikaealised ja mõjusad süsteemid, mis suurendasid hooaja ACE‑i ja kahjusid. Hooaja õppetundideks olid jätkuv vajadus tormide varajaseks jälgimiseks, tugeva rannikukaitse planeerimine ja valmisolek suurte majanduslike ning sotsiaalsete mõjude jaoks, mida üksikud suured tormid võivad tekitada.