2020. aasta börsikrahh on ülemaailmne börsikrahh, mis algas 20. veebruaril 2020. aastal 2019-20. aasta koroonaviiruse pandeemia ajal. Dow Jones Industrial Average, S&P 500 indeks ja NASDAQ-100 langesid 27. veebruaril ühe halvima kauplemisnädala ajal pärast 2007-2008. aasta finantskriisi lühiajalisse langusesse.

Põhjused

Peamine algpõhjus oli 2019-20 koroonaviiruse pandeemia, mis tekitas ootamatuid ja ulatuslikke häireid majandustegevuses: reisimise ja tarbimise piirangud, tarneahela katkestused, tööstuste sulgemised ning suur ebakindlus tuleviku suhtes. Lisaks süvendas olukorda samaaegselt puhkenud Venemaa-Saudi Araabia naftasõda, mille tulemusel kukkusid naftahinnad järsult. Koos need kaks šokki vallandasid likviidsuse ja liquidatsiooni-surve turgudel ning põhjustasid kiiresti leviva paanika ja aktsiate müügi.

Peamised sündmused ja ajajoon

  • 20. veebruar 2020 – aktsiaturud hakkasid järsult langema, kui pandeemia laienes väljaspool Hiinat.
  • 27. veebruar 2020 – Dow Jones, S&P 500 ja NASDAQ-100 lõpetasid ühe halvima nädala pärast 2007–2008. aasta kriisi.
  • 2.–6. märts 2020 – turud muutusid äärmiselt kõikuvaks; iga kauplemispäev (välja arvatud 6. märtsil) näitas 3% või suuremaid hinnaliikumisi.
  • 9. märts 2020 – kõik kolm suurt Wall Streeti indeksit langesid enam kui 7% ja enamik maailmaturge teatas tõsistest kaotustest. See langus oli tugevalt mõjutatud nii pandeemiast kui ka naftasõja tagajärgedest ning sai tuntuks kui "must esmaspäev".
  • 12. märts 2020 – kolm päeva pärast musta esmaspäeva toimus veel üks järsk langus, nimetatud ka "mustaks neljapäevaks", kus aktsiad Euroopas ja Põhja-Ameerikas langesid üle 9%.
  • 19.–23. märts 2020 – turud jätkasid allapoole ja liikusid lõpuks sügise poole; S&P 500 saavutas tipust põhja suunas ligi 30–34% languse (sõltuvalt mõõtmise alguspunktist) ja globaalne volatiilsus tõusis väga kõrgele tasemele.
  • 23. märts 2020 – paljud turud jõudsid ajutise põhjani; alates sellest hakkasid suuremad stiimulipaketid ja keskpankade sekkumine järk-järgult taastumist toetama.

Turureaktsioonid ja poliitikameetmed

Vastuseks kiirele langusele võtsid keskpangad ja valitsused üle maailma vastu erakordsed meetmed:

  • Intressimäärade kärped ja kvantitatiivne lõdvendamine: paljud keskpangad, sealhulgas USA Föderaalreserv, langetasid intresse ja lubasid ulatuslikku varaostuprogrammi ning likviidsusmeetmeid.
  • Fiskaalpoliitilised paketid: paljud valitsused kiirendasid abipakette töötajatele, äridele ja tervishoiusüsteemidele (näiteks USA CARES Act, mille vastuvõtmine toimus märtsis 2020).
  • Turumehhanismid: aktsiaturgudel käivitati automaatsed tsirkuitkatkestused (circuit breakers), et piirata äärmuslikke intrapäevaseid liikumisi ja vältida kontrollimatut müügilaineid.

Majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud

Languse ja pandeemia tagajärjel kahanes majandustegevus tugevalt: töötuse hüppeline kasv, reisimis- ja toitlustussektori kokkutõmbumine, tarneahela katkestused ning ettevõtete likviidsusprobleemid. Naftaturgude kokkukukkumine mõjutas energiatööstust rängalt; hiljem aprillis 2020 toimus ka ajalooline juhtum, kus WTI-futuurid kauplesid ajutiselt negatiivsete hindadega.

Turule tagasi ja pärand

Kuigi aktsiaturud hakkasid alates aprillist–maist 2020 taastuma tänu keskpankade ja valitsuste abile, oli taastumine ebaühtlane: tehnoloogiasektor elavnes kiirelt ja tõmbas indekseid ülespoole, samal ajal kui paljud traditsioonilised sektorid (nt reisimine, vaba aeg, õlitööstus) püsisid kaua allpool. Volatiilsus tõusis ajalooliselt kõrgele (VIX indeks saavutas märtsis 2020 väga kõrge taseme), ja turu käitumine muutis investorite riskihinnangud ning finantsreguleerimise arutelud.

Kokkuvõte

2020. aasta börsikrahh oli tõsine ja kiire turukõrbenemine, mille põhjustasid kombineeritud tervise-, majandus- ja energeetikasündmused: koroonapandeemia ja naftasõda. Krahh sundis kiireid poliitilisi reaktsioone ning jättis pikaajalised mõjud majandusele, ettevõtetele ja tööjõuturule, kaasa aidates samal ajal ka mõningatele struktuursetele muutustele (nt digiajastu kiirenemine ja kaugtöö laiem levik).