Allan Octavian Hume
Allan Octavian Hume, CB ICS (4. juuni 1829 - 31. juuli 1912) oli Briti Indias töötanud keiserliku avaliku teenistuse (hiljem India avaliku teenistuse) liige, poliitiline reformer, ornitoloog ja botaanik. Ta oli üks India Rahvuskongressi asutajatest. Märkimisväärset ornitoloogi Hume'i on nimetatud "India ornitoloogia isaks" ja need, kes pidasid teda dogmaatiliseks, "India ornitoloogia paavstiks".
Etawahi administraatorina nägi ta 1857. aasta India mässu kui halva valitsemise tulemust ja tegi suuri jõupingutusi, et parandada lihtrahva elu. Etawahi piirkond oli üks esimesi, kus taastati normaalsus, ja järgnevate aastate jooksul viisid Hume'i reformid selleni, et piirkonda peeti arengu eeskujuks. Hume tõusis India avalikus teenistuses ning 1871. aastal sai ta lord Mayo juhitud tulu-, põllumajandus- ja kaubandusministeeriumi sekretäri kohale. Tema kriitika lord Lyttoni suhtes viis siiski tema kõrvaldamiseni sekretariaadist 1879. aastal.
Ta lahkus Indiast 1894. aastal, et elada Londonis, kust ta jätkas huvi India Rahvuskongressi vastu. Pärast riigiteenistusest lahkumist ja lord Lyttoni valitsemise lõpu poole täheldas Hume, et India rahvas tunneb lootusetust ja tahab midagi ette võtta, märkides "äkilist vägivaldset sporaadilist kuritegevuse puhangut, vastumeelsete isikute mõrvu, pankurite röövimist ja basaaride rüüstamist, tegelikult seadusetuse tegusid, mis jõudude nõuetekohase koondumise korral võivad iga päev areneda rahvuslikuks ülestõusuks". Briti valitsuse kohta märkis ta, et meie valitsusele on praegu igas haldusharus peamine tunnusjoon meie alamate arvamuste ja tunnete uuritud ja muutumatu eiramine, kui mitte lausa põlgus. India Liidu idee võttis kuju ja Hume'il oli selleks esialgu teatav toetus lord Dufferinilt, kuigi viimane soovis, et tal ei oleks sellega mingit ametlikku seost. On oletatud, et idee tekkis algselt seitsmeteistkümne mehe erakoosolekul pärast 1884. aasta detsembris Madrasis toimunud teosoofilist kongressi. Hume tegi algatuse, ja 1885. aasta märtsis anti välja esimene teade, millega kutsuti kokku esimene India Rahvuslik Liit, mis pidi kogunema Poonas järgmise aasta detsembris.
Ta püüdis aastatel 1886-1887 suurendada kongressi baasi, kaasates rohkem talunikke, linnakodanikke ja moslemeid, mis tekitas brittide vastureaktsiooni, mis viis kongressi taganemisele. Hume oli pettunud, kui Kongress oli vastu India tüdrukute abiellumisvanuse tõstmisele ja ei suutnud keskenduda vaesuse probleemidele. Mõnele India vürstile ei meeldinud demokraatia idee. 1892. aastal püüdis ta neid tegutsema panna, hoiatades vägivaldse agraarrevolutsiooni eest, kuid see ainult nördis Briti ametkonda ja hirmutas kongressi juhte. Pettunult India juhtide jätkuvast puudumisest, kes oleksid tahtnud töötada rahvusliku emantsipatsiooni nimel, lahkus Hume 1894. aastal Indiast. Paljud anglo-indialased olid India Rahvuskongressi idee vastu. India ajakirjandus suhtus sellesse pigem negatiivselt, nii et Hume'ile on öeldud, et ta oli ajakirjanikest isegi hiljem väga halva arvamusega. Ühes 1888. aastal avaldatud satiirilises teoses oli tegelane nimega "A. O. Humebogue".
India Rahvuskongressi 27. istungjärgu korraldajad Bankipuris (26.-28. detsember 1912) panid kirja oma "sügava kurbuse Allan Octavian Hume'i, C.B., kongressi isa ja asutaja surma pärast, kelle haruldase eneseohverdusega osutatud eluaegsete teenete eest India tunneb sügavat ja kestvat tänu ning kelle surmaga India progressi ja reformide asi kandis korvamatut kaotust".
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Allan Octavian Hume?
V: Allan Octavian Hume oli keiserliku avaliku teenistuse (hiljem India avaliku teenistuse) liige, poliitiline reformer, Madurai kollektsionäär ja Lõuna-Bombay sadamate haldur. Ta oli üks India Rahvuskongressi asutajatest ja tähelepanuväärne ornitoloog.
Küsimus: Mida Hume täheldas India kohta lord Lyttoni valitsemise ajal?
V: Lord Lyttoni valitsemise ajal täheldas Hume, et India rahvas tundis lootusetust ja tahtis midagi ette võtta, märkides, et "äkiline vägivaldne sporaadiline kuritegevus, ebameeldivate isikute mõrvad, pankurite röövimine ja basaaride rüüstamine on tõesti seadusetuse tegusid, mis jõudude nõuetekohase koondumise korral võivad iga päev areneda rahvuslikuks ülestõusuks".
K: Kuidas suhtusid anglo-indialased India Rahvuskongressi ideesse?
V: Paljud anglo-indialased olid India Rahvuskongressi idee vastu. India ajakirjandus suhtus sellesse pigem negatiivselt.
K: Mis viis kongressi taganemisele aastatel 1886 ja 1887?
V: Püüdes suurendada oma baasi, kaasates aastatel 1886-1887 rohkem talunikke, linnakodanikke ja moslemeid, tekitas see Briti võimude vastureaktsiooni, mis viis kongressi taganemisele.
K: Kuidas püüdis Hume kaasata vürstid oma rahvusliku emantsipatsiooni asjaajamisse?
V: 1892. aastal püüdis ta neid kaasata, hoiatades neid võimaliku agraarrevolutsiooni eest, kuid see nördis ainult Briti establishmenti ja hirmutas kongressi juhte.
K: Mis juhtus Bankipuris 1912. aasta detsembris?
V: Bankipuris 1912. aasta detsembris pidasid korraldajad India Rahvuskongressi 27. istungjärgu, kus nad panid kirja oma "sügava kurbuse" Hume'i surma puhul, keda peeti "isaks ja rajajaks" tema haruldase eneseohverdusega osutatud eluaegsete teenete eest.
