Kisan Baburao Hazare, tuntud kui Anna Hazare (sündinud 15. juunil 1937) on India sotsiaalne aktivist. Ta on tuntud Indias asuva Ralegaon Siddhi küla arendajana, kes juhtis kohalikke projekte veevarustuse, metsastamise, põllumajanduse ja alkoholi keelustamise vallas, muutes küla sageli näidisprojektiks teistele kogukondadele. Ta on teeninud India armees ning on pälvinud India kolmanda kõrgeima autasu, Padma Bhushani.
Varasem tegevus ja küla arendus
Pärast armeeteenistust pühendus Hazare kogukondliku arengutööle. Ralegaon Siddhis rakendati tema juhtimisel veemajanduse ja künkliku maastiku taastamise meetmeid, paika pandi kogukonna reeglid ja sotsiaalsed sanktsioonid, et piirata alkoholi tarbimist ning edendada enesemajandamist. Tema meetodid tuginesid sageli kohaliku osaluse, vabatahtliku töö ja traditsioonilise isekorralduse põhimõtetele.
Korruptsioonivastane liikumine ja näljastreigid
Hazare'il oli oluline roll 2011. aasta India korruptsioonivastasel liikumisel. 2011. aasta aprillis alustas ta määramata ajaks näljastreiki, et avaldada survet India valitsusele, et see nõustuks tema korruptsioonialaste nõudmistega, sealhulgas sõltumatu ombudsmani ehk Jan Lokpal’i seaduse vastuvõtmiseks, mis oleks uurinud ja karistanud korruptsioonijuhtumeid ilma poliitilise sekkumiseta. Valitsus tegi talle mitmeid juriidilisi ja poliitilisi lubadusi ning Hazare lõpetas paastu, kui sai osa oma nõudmistest rahuldatuks või sai garanties suhteliselt kiirete edasiste toimingute kohta.
2011. aasta augustis alustas ta taas näljastreiki, nõudes uuesti tugeva ja sõltumatu ombudsmani seaduse vastuvõtmist. Tema aktsioonid meelitused kaasa suurt avalikku toetust, eelkõige linnastunud elanikkonna seas, ning meeleavaldused toimusid paljudes India linnades. Pärast läbirääkimisi ja parlamentaarseid arenguid lõpetas ta paastu, kui riigi suuremad institutsioonid tegid mõningaid järeleandmisi või lubasid edusamme korruptsioonivastases võitluses. Hiljem kritiseeris Hazare parlamenti ja seaduse lõplikku versiooni, pidades seda sageli nõrgemaks kui algselt nõutud.
Taktikad ja juhtimisstiil
Hazare on tuntud gandhiliku mittevääramise, eriti näljastreigi, kui poliitilise surve vahendi poolest. Tema aktsioonid on ühendatud rahumeelse kodanikuvastupanu ja meediakõrgenduse strateegiatega, mis on aidanud tuua korruptsiooniküsimused laiemasse avalikku diskursusse. Ta on kasutanud ka kohalikke omavalitsuslikke meetmeid ning kogukondlikku eneseregulatsiooni, et edendada sotsiaalset korrastatust ja majanduslikku iseseisvust väiksemates ühiskondlikes rühmades.
Kriitika ja vastuolud
Hazare'i on kritiseeritud mitmel põhjusel. Tema tugevad ja mõnikord konservatiivsed seisukohad sotsiaalsete küsimuste osas on tekitanud eriarvamusi. Näiteks on teda kritiseeritud tema seisukohtade pärast seoses õigluse küsimustega ning tema arvamuste pärast sunniviisilise vasektoomia kohta rahvastiku kontrollimiseks — sellised ettepanekud on tekitanud teravat vastuseisu inimõiguste ja valgustatud rahvastikupoliitika eest võitlejate hulgas. Mõned kriitikud on süüdistanud teda autoritaarsemates juhtimisviisides kogukondade juhtimisel ja selle eest, et tema liikumised on vahel jätnud ruumi poliitilistele manipulatsioonidele.
Lisaks on tema liikumised tekitanud debatti selle üle, kas isikliku moraali ja kohalike traditsioonide rõhutamine võib mõnikord piirata üksikute õigusi. Tema tähelepanuväärne populaarsus on tõstnud esile ka küsimusi liikumiste poliitilise mõju ja juhtide vastutuslikkuse kohta.
Tähised ja pärand
Anna Hazare on mõjutanud India avalikku poliitikat, tuues korruptsiooniteemad ja kogukondliku arengu küsimused suurema tähelepanu alla. Tema meetodid — eriti näljastreigid ja rahumeelne vastupanu — on innustanud paljusid aktiviste ja andnud hoogu kodanikuühiskonna liikumistele kogu riigis. Tema töö kogukondade arendamisel ja korruptsioonivastases võitluses on toonud talle nii laialdast toetust kui ka tugevat kriitikat.
Ta on saanud riiklikke autasusid, sealhulgas Padma Bhushani, mis tunnustab tema panust sotsiaaltöö ja ühiskondliku arengu valdkonnas.