Branko Mikasinovitš (sündinud 6. novembril 1938) on üks tähtsamaid Jugoslaavia ja Serbia kirjanduse uurijaid ning tuntud slaavist. Tema toimetatud ja koostatud ingliskeelsed antoloogiad ja uurimused on mänginud olulist rolli Jugoslaavia kirjanduse tutvustamisel laiemale rahvusvahelisele lugejaskonnale. Olulisemad väljaanded on:
- Introduction to Yugoslav Literature (Twayne, 1973) – laiahaardeline ingliskeelne antoloogia, mis tutvustab kaasaegset Jugoslaavia proosat ja luulet;
- Five Modern Yugoslav Plays (Cyrco Press, 1977) – ainulaadne kogumik modernsetest näidenditest, mis käsitlevad perioodi 1945–1980;
- Modern Yugoslav Satire (Cross-Cultural Communications, 1979) – satiiri esiletoov uurimus ja antoloogia, mis valiti Library Journali poolt “Best Titles of 1979” hulka ning lisati ka Pushcart Prize V: The Best of the Small Presses kogumikku;
- Yugoslav Fantastic Prose (Proex, 1991) – esimene ingliskeelne Jugoslaavia üleloomulike lugude antoloogia, mis toob esile žanrilise mitmekesisuse;
- Yugoslavia: Crisis and Disintegration (Plyroma Publishing Co., 1994) – analüüs ja tekstikogumik, mis käsitleb Jugoslaavia purunemist ja selle kultuurilisi ning kirjanduslikke tagajärgi.
Hariduselt on Mikasinovitš bakalaureusekraad omandanud Roosevelti ülikoolis Chicagos (1965), magistrikraadi Northwesterni ülikoolis (Evanston, IL, 1967) ning doktorikraadi Belgradi ülikoolist (1984). Ta on õpetanud vene keelt ja slaavi kirjandust nii Ameerika Ühendriikide ülikoolides (sh Tulane'i ülikoolis ja New Orleans'i ülikoolis) kui ka laiemalt akadeemilises keskkonnas. Mikasinovitš on olnud Louisiana slaavi ja Ida-Euroopa keelte professorite assotsiatsiooni president ning aktiivselt toetanud slaavi kirjanduse ja kultuuriõpetust ülikoolides.
Teadus- ja lektori töö kõrval on Mikasinovitš esinenud laiapõhjaliselt meedias ning avalikele vestlusringidele ja intervjuudele suunatud saadetes. Ta on osalenud Jugoslaavia teemalistel aruteludel ABC “Press International” Chicagos ning PBSi “International Dateline” New Orleansis (ABC, PBSi esinemiste lingid ja viited on talle toonud tuntust ka laiema avalikkuse seas). Samuti on ta esinenud Serbia- ja diasporakogukonda kõnetavates saateformaatides, näiteks “Voice of America” serbia teleprogrammi “Avatud stuudio” külalise rollis.
Isiklikust taustast: tema esivanemate seas on andunud hariduse ja kultuuri edendamisega seotud nimed – parun Mihailo Mikasinovitš (seotud 18. sajandil Krajina serbia koolide asutamisega), Stefan Mikasinovitš (keda seostatakse Dositej Obradovitši õpetamise ja valgustusaja serbia kultuurilise taassünni liikumisega) ning tema isa Sava Mikasinovitš. Need perekondlikud seosed ja kultuuripärand on avaldanud olulist mõju Branko Mikasinovitši teaduslikule suunitlusele ja huvidele.
Pärand ja tähendus. Branko Mikasinovitši tööd – eelkõige tema antoloogiad ja toimetatud kogumikud – on aidanud avada Jugoslaavia ja Serbia kirjanduse teoseid ingliskeelsele publikule, toetanud tõlkeid ning pakkunud akadeemilist lähtekohta edasisteks uurimusteks. Tema panus kirjandussildade rajamisel eri keele- ja kultuuriruumide vahel on jätkuvalt hinnatud nii teadlaste kui ka laiemate lugejaringide hulgas.

