Dominique Mbonyumutwa (jaanuar 1921 – 26. juuli 1986) oli Rwanda poliitik, kes teenis ajutise presidendina ajavahemikus 1. jaanuar 1960 kuni 26. oktoober 1961. Ta tuli võimule pärast monarhia kukutamist ja osales Ruanda vabariigi väljakuulutamise protsessis, mis kulmineerus 1961. aasta referendumiga, mis kinnitas monarhia kaotamist.

Mbonyumutwa oli hutu rahvusest ning teda austati laialdaselt nii enne kui ka pärast tema ametiaega. Enne presidendiks saamist töötas ta kohaliku administratsiooni ametikohal – 1. novembril 1959, kui ta oli ametis sous-chefina (vastab tänapäevasele ringkonna- või kogukonnaametnikule), ründas teda grupp noori tutsisid Byimana piirkonnas Lõuna-provintsis. See intsident tõukas käima nn 1959. aasta „sotsiaalse revolutsiooni“ (ka tuntud kui «kümne kuu revolutsioon»), mille käigus toimusid laialdased rahutused, tutside massilise pagendamise ja poliitilise ümberkorralduse algus ning mis lõplikult nõrgendas monarhia positsiooni.

Mbonyumutwa oli riigipea ajal, kui kulgeski üleminek traditsiooniliselt valitsevast monarhiast vabariiklikule süsteemile. Tema ametiaeg lõppes 26. oktoobril 1961, kui presidendiks sai Grégoire Kayibanda; see toimus osaliselt enne Rwanda ametlikku iseseisvumist 1962. aastal. 1961. aasta sündmused ja referendum kujundasid oluliselt riigi poliitilist maastikku järgnevatel aastakümnetel.

Pärast presidendiametit jäi Mbonyumutwa aktiivseks riigielus: ta täitis mitmeid ameteid, sealhulgas asepresidendi ülesandeid, ning hiljem töötas riiklike ordenite kantslerina presidendi Juvenal Habyarimana administratsioonis. Tema rollid pärast presidendiks olemist olid enamasti protokollilised ja auväärsed, andes tunnistust tema jätkuvast tähtsusest riigis.

Mbonyumutwa suri 26. juulil 1986 Belgias. Algul maeti ta Gitarama staadionile (kohta, kus 1961. aastal vabariik kuulutati avalikult välja) kui tunnustust tema panuse eest riigi üleminekul. 2010. aastal ta ekshumeeriti ja maeti ümber avalikule kalmistule seoses staadioni rekonstrueerimis- ja ümberkujundamisplaanidega. Tema pärand on vastuoluline ja seotud nii sootööstlike pingete kui ka iseseisvusajastu poliitiliste muutustega, kuid Mbonyumutwa jääb oluliseks figuuriks Ruanda üleminekuajaloos.