Waldecki ja Pyrmonti Emma

Adelheid Emma Wilhelmina Theresia (Arolsen, 2. august 1858 - Den Haag, 20. märts 1934), Oranje-Nassau printsess, Waldeck-Pyrmonti printsess, oli Madalmaade kuninga Wilhelm III teine abikaasa. Ta oli temaga abielus alates 1879. aastast kuni tema surmani 1890. aastal. Pärast tema surma sai temast Madalmaade kuninganna-regent, sest tema tütar Wilhelmina oli isa surma ajal alles 10-aastane ja liiga noor, et valitseda.

Varajane elu

Emma oli neljas seitsmest lapsest. Tema isa oli Waldecki ja Pyrmonti kuningas George Victor ja ema oli Nassau-Weilburgi printsess Helena. Tema isapoolne vanaema Emma Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoym oli Oranje-Nassau printsessi Carolina ja Nassau-Weilburgi Karel Christiaani lapselaps. Tema vanaisa ema poolelt, Willem Nassau-Weilburgi Willem, oli samuti nende lapselaps. See tähendab, et Emma oli Oranje-Nassau majaga seotud kahe suguvõsa kaudu.

Printsess kasvas üles Saksamaal Schloss Arolsenis. Tema tütar, hilisem kuninganna Wilhelmina kirjutas oma autobiograafias, et tema ema kodune elu oli tolle aja kohta väga moodne ja hästi informeeritud.

Tema abikaasa William III

Kuningas oli juba varem abielus oma nõo Sophie Württembergi naisega. Ta suri 1877. aastal. Nende abielu oli õnnetu, nad elasid lahus alates 1855. aastast. William III-l oli mõned suhted väljaspool oma esimest abielu. Ajalehed teatasid isegi tema suhetest Ameerika baaridaami Elisa Parkeri ja Pariisi ooperilaulja Leonora d'Ambre'iga.

Kui Sophie suri ja pojad ei abiellunud kellegagi, pidas William parimaks uuesti abielluda. Nii ei sureks Oranje perekonnanimi välja. Ta kohtus Sophie'ga pärast seda, kui oli läinud tema vanemale õele Pauline'ile külla. Samuti oli ta kaalunud abiellumist oma vennatütre Elisabeth van Saksen-Weimar-Eisenachiga.

Kui nad 1878. aasta septembris kihlusid, oli Emma 20-aastane ja William 61-aastane. Nad abiellusid 7. jaanuaril 1879 ja 31. augustil 1880 sündis Wilhelmina.

Emma 12-aastasena 1870. aastalZoom
Emma 12-aastasena 1870. aastal

Abielu

Esimesed abieluaastad olid kuninganna Emma jaoks õnnelikud. Talle meeldis tegeleda puunikerdamisega ja ta veetis palju aega oma Utrechti töökojas. Samuti kulutas ta palju aega oma Wimmy eest hoolitsemisele. Kuid peagi muutusid asjad. 1884. aastal suri Williami noorim poeg Alexander. Ta oli 32-aastane ja polnud abielus. Williami teised pojad olid juba surnud: Maurits 1850. aastal 6-aastaselt ja William 1879. aastal 38-aastaselt. See tähendas, et printsess Wilhelmina oleks nüüd järgmine kuninganna.

Printsess oli vaid kolmeaastane. Kuningas oli 65-aastane. Vanusevahe tõttu hääletas valitsus Emmast regendiks. See tähendas, et kui kuningas sureb enne Wilhelmina 18-aastaseks saamist, täidab Emma kuninganna ülesandeid seni, kuni Wilhelmina on piisavalt vana, et üle võtta.

Regent

Kuninga tervis läks 1888. aastal kiiresti allamäge. Mais kolis perekond Haagist oma paleesse Apeldoornis asuvasse vaiksesse linnakesse. Kuningas ei suutnud enam riiki valitseda. Valitsus hääletas, et kuninganna Emma saab regendiks, ja ta andis 20. novembril Haagis vande oma abikaasa eest valitsemiseks. Ta valitses tema asemel vaid kolm päeva; William suri 23. novembril 1890. Ta oli 73-aastane. Sellest päevast alates, 10-aastaselt, sai Wilhelminast ametlikult kuninganna. Emma sai kuninganna-regendiks oma tütre eest kuni 1898. aastani.

Emma töötas samamoodi nagu tema abikaasa. Ta hoolitses selle eest, et ta kohtuks kõigi ministritega kord iga neljateistkümne päeva tagant. Erinevalt oma abikaasast avas ta end kõigile, kes soovisid temaga rääkida. Ta avas ka palju posti, mis talle isiklikult saadeti. Oma kuninganna-lesk-regendi ajal pidi ta kolm korda oma kabinetti ümber korraldama. See oli talle raske ülesanne.

Ta hoolitses ka oma tütre kasvatamise eest. Ta tahtis veenduda, et tema tütar oleks valmis kuningannaks.

Emma ja Wilhelmina leinas (1890).Zoom
Emma ja Wilhelmina leinas (1890).

Kuninganna-ema

Noor Wilhelmina valis peagi oma tee, kui temast sai kuninganna. Ta püüdis oma emast eemale saada, kuid pidi sageli toetuma oma headele protokollioskustele. Esialgu elasid nad koos Noordeinde palees. Kui Wilhelmina abiellus, kolis Emma Lange Voorhouti lossi. Ta ei tegelenud enam riigi valitsemisega, kuid võttis endiselt kuninga lesena vastu diplomaate ja teisi inimesi.

Ta toetas tööd tuberkuloosi peatamiseks, millesse paljud inimesed tol ajal surid. Ka tema õde Sophie oli sellesse surnud.

Järgmine troonipärija Juliana sündis 1909. aastal. Valitsus otsis taas regenti. Nad ei pidanud Wilhelmina abikaasat Hendrikut heaks. Kuna neil olid head mälestused Emmast kui regendist, taotlesid nad, et Emma oleks taas regendiks. Wilhelmina oli nõus ja 1909. aastast kuni 1927. aastani (mil Juliana oleks saanud 18-aastaseks) oli Emma taas regent. Seekord polnud seda vaja.

Emma suri 20. märtsil 1934 bronhiidi tüsistustesse.

Pealkirjad

  • Tema Kõrgema Kõrguse Waldecki ja Pyrmonti printsess Emma (1858-1879)
  • Tema Majesteet kuninganna (1879-1890)
  • Tema Majesteet kuninganna regent (1890-1898)
  • Tema Majesteet Kuninganna Ema (1898-1934)

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3