Jaapani ajastunimed (nengō, gengō) — ajalugu ja tähendus

Avasta Jaapani ajastunimede (nengō, gengō) ajalugu, tähendus ja mõju kalendrile alates 7.–8. sajandist — selged selgitused, olulised näited ja kultuuriline kontekst.

Jaapani ajastunimi (年号, nengō, "aastanimi"), tuntud ka kui gengō (元号), on traditsiooniline kalendrisüsteem, mis sai alguse keiser Kōtoku valitsemise ajal 7. sajandil. Seda kalendrit on Jaapanis kasutatud alates 8. sajandi algusest.

Jaapani ajalooline kalendrisüsteem määratleb ja liigitab aega ordinaalarvude abil.

Ajalugu

Ajastunimede süsteemi (年号/元号) eeskujuks oli Hiina nianhao-traditsioon, mida Jaapan hakkas kohandama 7. sajandil. Traditsiooniliselt loodi ajastunimed poliitiliste või õnnelike sündmuste tähistamiseks ning neid võidi vahetada erinevatel põhjustel (neid ei piiratud alati ühe keisri valitsemisega). Esimeste ajalooliste Jaapani ajastunimede hulka kuulub Taika (大化, 645–650), mis seostub Taika reformidega ja keiser Kōtoku valitsemisega.

Keskaegses ja varauusaegses Jaapanis muudeti ajastunimesid sageli, kuid alates Meiji ajast (明治, 1868–1912) kehtestati praktika, mille järgi ühele keisrile vastab üldjuhul üks ajastu — nn "üks ajastu ühe keisri kohta" (一世一元). See tava on jäänud aluseks ka tänapäevasele süsteemile.

Tähendus ja toimimine

• Struktuur: igale ajastule antakse nimi, millele järgneb aasta number (näiteks Reiwa 2 või Heisei 30).
• Esimene aasta: ajastu esimesele aastale viidatakse sageli sõnaga gannen (元年) ehk "esimene aasta" asemel numbriga 1.
• Aasta teisendamine: Gregoriani (lääne) aasta leidmiseks kehtib lihtne valem: Gregor. aasta = ajastu algusaasta + ajastu aasta − 1. Näiteks Reiwa 1 = 2019.
• Nimetuse valik: ajastunimed valitakse tavaliselt valitsuse ja teadlaste koostöös, lähtudes klassikalisest hiina- või jaapanikeelsest kirjandusest ning soovitud tähendusest (rahukus, reform, õitseng jms). Viimasel ajal teeb lõpliku ametliku otsuse valitsus, ning nimi kuulutatakse välja enne või vahetult pärast keisri troonileastumist.

Tänapäevane kasutus ja tähendus

Ajastunimesid kasutatakse jätkuvalt laialdaselt ametlikes dokumentides, kalendrites, ajalehtedes, riigiarvestuses ja mõnikord ka igapäevases kõnepruugis. Paljud ametlikud vormid ja passid näitavad nii gregoriaani- kui ka ajastunumbreid. Ajastunimed kannavad kultuurilist ja emotsionaalset tähendust — uue ajastu algus on sageli kokku seotud poliitiliste ja ühiskondlike ootustega.

Näited ja märksõnad

• Taika (大化) — üks varasemaid ja ajalooliselt olulisi ajastunimesid (645. aastast).
• Meiji (明治, 1868–1912) — Meiji renessanss ja moderniseerumine.
• Shōwa (昭和, 1926–1989) — pikk 20. sajandi ajastu, mis hõlmas suuri muutusi.
• Heisei (平成, 1989–2019) ja Reiwa (令和, alates 2019) — uuemad ajastud, mida enamik tänapäeva inimesi tunneb.

Lõppsõna: Jaapani ajastunimed on ajahalduse ja ajaloo tähistamise süsteem, mis ühendab traditsioonid, poliitikat ja kultuuri. Nad on nii praktiline vahend aastaarvude noteerimiseks kui ka ühiskondlik sümbol, mis peegeldab lootusi ja idealistlikke eesmärke iga uue ajastu alguses.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Jaapani ajastu nimi?

K: Kuidas ajalooline Jaapani kalendrisüsteem määratleb ja jaotab aega?

K: Kes hakkas seda kalendrisüsteemi kasutama?

K: Millal hakkas Jaapan seda kalendrisüsteemi kasutama?

K: Milliseid teisi nimetusi kasutatakse selle kalendritüübi kohta?

K: Kui kaua on seda tüüpi kalendrit kasutatud?

K: Mida tähendab nengō?

Otsing