Nimekiri vormel-1 maailmameistrivõistluste punktisüsteemidest
See on Fédération Internationale de l'Automobile (FIA) poolt kasutatav vormel-1 maailmameistrivõistluste punktisüsteem. FIA kasutab seda süsteemi alates 1950. aasta hooajast FIA sõidukijuhtide ja konstruktorite maailmameistrivõistluste otsustamiseks. Meistritiitlid antakse sõitjale ja konstruktorile (autoehitajale), kes koguvad hooaja jooksul kõige rohkem punkte.
Aastatel 1950-1959 anti meistrivõistluste punkt sellele sõitjale (ja meeskonnale alates 1958. aastast), kes tegi kiireima ringi.
Mõnel hooajal ei võeta kõiki võistlustulemusi arvesse maailmameistrivõistlustel. Ainult teatud arv sõitja parimaid tulemusi läheks arvesse. 1988. aastal põhjustas see väga ebatavalise tulemuse. Alain Prost ja Ayrton Senna olid McLareni sõitjad. Nad olid selle aasta kaks parimat sõitjat. Sel aastal oli 16 sõitu, kuid meistrivõistluste arvestusse läksid ainult 11 parimat tulemust. Prost võitis seitse sõitu ja lõpetas seitse sõitu teisel kohal. Ta kogus kokku 105 punkti, kuid meistrivõistlustel loeti neist vaid 87. Senna võitis kaheksa sõitu ja lõpetas kolmel teisel kohal, mis andis talle meistrivõistluste jaoks 90 punkti ja hooaja kohta 94 punkti. Selle tulemuseks oli kummaline sündmus, kus Prost võttis rekordiliselt palju punkte, kuid Senna võitis siiski meistritiitli. 1991. aastal võeti kasutusele uus süsteem, mis arvestas kõiki võistlusi. Üks lisapunkt anti ka võidusõidu võitjale.
Praegune süsteem võeti kasutusele 2010. aasta hooajaks. Selle eesmärk oli võimaldada rohkematel meeskondadel ja sõitjatel punkte koguda.
Kõige domineerivam autojuhi meister punktide arvu poolest on Jim Clark. Clark kogus nii 1963. kui ka 1965. aastal maksimaalselt 54 punkti (6 võitu). Viimastel aastatel lõpetas Michael Schumacher 2002. aasta hooaja igal võistlusel poodiumil (üks esikolmikust). Schumacher kogus 144 punkti maksimaalsest 170 punktist. Viimaste aegade domineerivam konstruktorimeister oli McLaren 1988. aastal. McLaren sai 199 punkti maksimaalsest 240 punktist. McLaren lõpetas 134 punktiga teise koha saanud meeskonna ees. 2002. aastal saavutas Ferrari 221 punkti maksimaalsest 340 punktist. Ferrari lõpetas 129 punkti teise koha saanud meeskonna ees.
2002. aastal sai Michael Schumacher 144 punkti maksimaalsest 170-st meistrivõistluste punktist. (pildil 2004. aasta auto)
Küsimused ja vastused
K: Milline on vormel-1 maailmameistrivõistluste punktisüsteem?
V: Vormel-1 maailmameistrivõistluste punktisüsteemi kasutab Fédération Internationale de l'Automobile (FIA) alates 1950. aastast, et otsustada FIA maailmameistrivõistlused sõitjatele ja konstruktoritele. Punkte antakse sõitjatele ja konstruktoritele nende hooaja jooksul saavutatud tulemuste põhjal.
K: Kuidas anti 1950. aastatel punkte?
V: 1950. aastatel anti meistrivõistluste punkt sellele sõitjale (ja meeskonnale alates 1958. aastast), kes sõitis kõige kiirema ringi.
K: Mis põhjustas 1988. aastal ebatavalise tulemuse?
V: 1988. aastal arvestati meistrivõistluste arvestusse ainult teatud arv sõitja parimaid tulemusi, mis põhjustas ebatavalise tulemuse, kus Alain Prost võttis rekordarv punkte, kuid Ayrton Senna võitis siiski meistritiitli.
K: Millal võeti kasutusele uus süsteem, mis arvestab kõiki sõite?
V: 1991. aastal võeti kasutusele uus süsteem, mis arvestab kõiki võistlusi. Lisaks anti sel ajal ka üks lisapunkt võistluste võitjatele.
K: Milliseid muudatusi tehti 2010. aasta hooajaks?
V: 2010. aasta hooajaks tehti muudatusi, et võimaldada rohkematel meeskondadel ja sõitjatel punkte koguda.
K: Keda peetakse punktide poolest kõige domineerivamaks sõitjate meistriks?
V: Jim Clarki peetakse kõige domineerivamaks sõitjate meistriks punktide arvu poolest; ta kogus nii 1963. kui ka 1965. hooajal 54 punkti (6 võitu).
K: Kes oli viimasel ajal kõige domineerivam konstruktorite meistrivõistleja?
V: McLaren oli viimasel ajal kõige domineerivam konstruktorite meistrivõistkond; nad said 1988. aastal 199 punkti 240-st maksimaalsest võimalikust punktist ja edestasid 134 punktiga teist meeskonda.
