Kõrgõzstani jõgede nimekiri: 2044 jõge, pikkus ja kirjeldus
Kokku on Kõrgõzstanis 2044 jõge, mille pikkus on üle 10 km ja mille kogupikkus on umbes 35000 km. Kõrgõzstani jõgede nimekirja kuuluvad:
A
- Ala-Archa jõgi
- Alabuga jõgi
- At-Bashi jõgi
C
- Chatkali jõgi
- Chong-Kemin jõgi
- Chu jõgi
K
- Kara Darja
- Kara-Suu
- Kegart jõgi
- Kichi-Kemin jõgi
- Kochkori jõgi
- Kökömeren jõgi
- Kurshabi jõgi
N
- Naryni jõgi
S
- Sokhi jõgi
T
- Talase jõgi
- Tõrva jõgi (Kõrgõzstan)
- Toshkani jõgi
V
- Vakhsh jõgi
Y
Üldkirjeldus ja vesikonnad
Kõrgõzstani jõed on peamiselt mägijõed, mis saavad vee allikatelt nagu liustikud, sulavesi ja kõrgrendete sademed. Paljud neist voolavad suurtesse Kesk-Aasia vesikondadesse, eelkõige Syr Darya ja selle lisajõgedesse, osa aga hargnevad ja voolavad üle piiride naaberriikidesse. Jõgede säsivus on hooajaline: suvel suurenenud sulavesi toob kaasa vooluhulga tipud, talvel on vool väiksem.
Kirjeldus loetelus olevatest tähtsamatest jõgedest
- Ala-Archa jõgi — lühike mägijõgi, mis voolab Ala-Archa orust ja on populaarne matkaja- ja mägiturismipiirkond Bishkeki lähedal.
- Alabuga jõgi — väiksem kohaliku tähtsusega mägijõgi, mille veed varustavad lähiümbruse radu ja asundusi.
- At-Bashi jõgi — mägijõgi At-Bashi orust; kuulub Naryn’i vesikonda ja on olulise rolliga kohaliku põllumajanduse veevarustuses.
- Chatkali jõgi — piirkondlik jõgi, mille vesi toetab kohalikke kogukondi ja niisutust väiksemates orudes.
- Chong-Kemin jõgi — Kemin’i oru üks tähtsamaid jõgesid, mis toob vett Chu jõe süsteemi ja pakub hüdrologilist ning rekreatsioonilist väärtust.
- Chu jõgi — tähtis transboundary-jõgi, mis algab Kõrgõzstanist ja voolab edasi Kasahstani suunas; seda kasutatakse laialdaselt niisutuseks ja kohaliku majanduse toetamiseks.
- Kara Darja — (Kara-Darja) oluline Kesk-Kõrgõzstani jõgi, mis koos Naryniga moodustab Syr Darya; selle vesikond on tähtis põllumajanduse ja energiakasutuse jaoks.
- Kara-Suu — nimega jõevariandid esinevad mitmes piirkonnas; tavaliselt on tegu kohalikult oluliste vooluobjektidega lõuna- või keskpiirkondades.
- Kegart jõgi — väiksem mägijõgi, mille vesi toetab kohalikke asustusi ja põllumajandust.
- Kichi-Kemin jõgi — Kemin’i oru väiksem lisajõgi, mis mõjutab kohalikke maastikke ja põllumajandust.
- Kochkori jõgi — Kochkor piirkonna jõeosa, mis kuulub laiemasse Naryn’i vesikonda ja on tähtis kohaliku reovee ning niisutuse jaoks.
- Kökömeren jõgi — tuntud kui Naryn’i suurem lisajõgi; selle orud ja kosked on kahesuunalise tähtsusega nii loodusele kui veevarustusele.
- Kurshabi jõgi — Osh’i ja lõunaalade piirkondlik jõgi, mis toetab põllumajandust ja kohalikke kogukondi.
- Naryni jõgi — Naryn on üks Kõrgõzstani suuremaid ja tähtsamaid jõgesid; koos Kara-Darjaga moodustab see Syr Darya, mis on Kesk-Aasia oluline rannikuline jõesüsteem.
- Sokhi jõgi — transboundary-omadusega jõgi Fergana orus (Sokh eksklaviit); selle vesikond mõjutab piirkondlikku niisutust ja põllumajandust.
- Talase jõgi — (Talas) voolab lääne-keskosast edasi Kasahstani suunas; oluline nii regionaalse halduse kui talupoegade jaoks.
- Tõrva jõgi (Kõrgõzstan) — väiksem kohalik jõeüksus, mille vesi on tähtis lähikonna asulate teenindamisel.
- Toshkani jõgi — lõuna piirkondade väiksem jõgi, teenindab kohalikke niisutusvajadusi.
- Vakhsh jõgi — suurem Kesk-Aasia jõgi, mille suurem osa voolab Tadžikistanis; kuigi see ei ole peamiselt Kõrgõzstani jõgi, on selle vesikond ja regionaalne mõju Kesk-Aasia hüdroloogias märkimisväärne.
Veekasutus, keskkonnaküsimused ja haldus
Kõrgõzstani jõed on piirkonna veeressursside keskne osa: neid kasutatakse niisutuseks, joogiveeks, kalanduseks, energiakasutuseks (vesi jõuinstallatsioonid) ning reisielamusteks ja turismiks. Samas on mitmeid väljakutseid:
- Hooajaline nihe – sula-aegade hoogsused ja suvekuud võivad põhjustada suuremaid voolutippe ja üleujutusi;
- Liustike taandumine – kliimamuutused mõjutavad liustike jäämahtu ja seeläbi ka jõgede püsivust ja veevoolu pikemas perspektiivis;
- Põllumajanduslik ja tööstuslik surve – suur vee nõudlus niisutuseks võib vähendada alamjooksu veevoolu ning mõjutada vee kvaliteeti;
- Piirialane koostöö – paljud jõed on transboundary iseloomuga, seega on oluline rahvusvaheline koostöö vee jagamisel ja reeglistamisel.
Kust edasi lugeda ja andmete vaatamine
Esialgne loend sisaldab vaid väikest valikut 2044st üle 10 km pikkusest jõest. Kui soovite põhjalikumat infot konkreetsete jõgede pikkuste, voolusuundade, veetagavara ja hüdroloogiliste andmete kohta, tasub otsida teaduslikke allikaid, riiklikke kartograafia- ja hüdroloogiabüroode andmeid ning kohalike keskkonnaasutuste väljaandeid. Samuti annab ülevaate riigist ja selle geograafiast lähteinfo lehel Kõrgõzstanis.
