María Esther de Capovilla (14. september 1889 – 27. august 2006) oli ecuadorlasest ülikodanik, kes saavutas rahvusvahelise tuntuse kui üks maailma vanimaid inimesi. Ta oli ametlikult maailma vanim elusolev inimene alates 29. maist 2004, olles siis 114 aastat ja 258 päeva vana. Capovilla suri 27. augustil 2006 116 aasta ja 347 päeva vanuselt kopsupõletikku.
Elulugu ja taust
Capovilla sündis 14. septembril 1889 Ecuadoris. Tema pikk elu tõi talle tähelepanu nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt: vanusepõhised rekordid ja ümbritsevate inimeste lood aitasid tal saada tuntuks kui sümbol pikaealisusest. Tema eluajal tehti temast mitmeid intervjuusid ja portreid, mis dokumenteerisid tema igapäevaelu vanas eas.
Vanuse tunnustamine ja rekordid
María Capovilla vanust kontrollisid ja tunnustasid mainekad vanusekontrolli organisatsioonid ning ta kantakse kronoloogilistesse registritesse kui üks kõige vanemaid ametlikult kinnitatud inimesi. Ta oli maailma vanim elusolev inimene alates 29. maist 2004 kuni oma surmani 2006. aastal. Surma hetkel oli ta ametlikult kinnitatud kuuendaks vanimaks inimeseks üldse; hiljem tõusis ta viiendaks, kui Shigechiyo Izumi juhtumi osas esines ümberhindlusi. Capovilla jäi maailma viiendaks vanimaks kontrollitud inimeseks kuni 2015. aasta veebruarini, mil tema vanuse ületas Misao Okawa.
Surm ja pärandus
27. augustil 2006 suri María Capovilla kopsupõletikku. Pärast tema surma nimetati maailma vanimaks inimeseks Elizabeth Bolden. Capovilla pärandiks jäi suurem avalik huvi pikaealisuse, vananemise ja vanemate inimeste heaolu teemade vastu ning tema elu on mitmetes allikates kirjas kui näide erakordsest pikkusest ja järjekindlusest.
Oluline kronoloogia
- 14. september 1889 – sündis
- 29. mai 2004 – tunnistati maailma vanimaks elusolevaks inimeseks (114 a 258 p)
- 27. august 2006 – suri (116 a 347 p)
Capovilla nime ja elu meenutatakse sageli vanemaealistest, nende hooldusest ning teaduslikest ja ühiskondlikest aruteludest, mis puudutavad inimeste pikaealisust. Tema juhtum aitas tõsta teadlikkust vananemise eri tahkudest ja sellest, kuidas dokumenteerida ning kontrollida erakordselt pikkade elueaandmeid.