Susan Brownmiller — radikaalne feminist, ajakirjanik ja 'Against Our Will' autor
Susan Brownmiller (sündinud 15. veebruaril 1935 Brooklynis, New Yorgis) on Ameerika radikaalne feminist, ajakirjanik ja aktivist. Ta on kõige paremini tuntud oma teedrajava teose Against Our Will: Men, Women, and Rape (1975) järgi — eestikeelses tähenduses ligikaudu „Vastu meie tahtmist: Mehed, naised ja vägistamine“. Brownmilleri põhiväide on, et vägistamist on ajalooliselt ja ühiskondlikult defineerinud pigem mehed kui naised ning et vägistamine toimib meeste domineerimise jätkuna, hoides naisi süsteemses hirmus. Tema argumenti sageli kokku võetakse fraasiga, et „mehed kasutavad vägistamist kõigi naiste allasurumise vahendina“ ning sellest kasu saavad ühiskonnas mehed kui grupp. Brownmilleri töö tõi teema avalikku diskussiooni ja mõjutas nii teadlikkust, meedia kajastust kui ka abivõrgustike — näiteks vägistamisabikeskuste ja ohvitoetuste — teket.
Karjäär ja varasem aktivism
Enne laiemat tuntust feministliku kirjutajana töötas Brownmiller ajakirjanikuna ja toimetajana, kirjutades mitmele suuremale väljaandele ning osaledes aktiivselt avalikus elus. Ta osales ka kodanikuõiguste liikumises: liitus CORE-iga (Congress of Racial Equality) istumisliikumise ajal ja töötas vabatahtlikuna 1964. aasta Freedom Summer'i kampaanias. 1968. aastal liitus ta New Yorgi naiste vabastusliikumisega ning astus peagi aktiivselt kaasa uute radikaalsete feministlike organisatsioonide tegevusse.
Organisatsiooniline tegevus ja mõju
Brownmiller kuulus New Yorgis äsja moodustatud radikaalsete naiste organisatsiooni teadlikkuse tõstmise rühma ning koordineeris 1970. aastal Ladies' Home Journali vastast istumisstreiki. Pärast Against Our Will ilmumist jätkas ta kõnetööd ja teadlikkuse tõstmist vägistamise ja seksuaalse vägivalla teemadel. 1979. aastal oli ta üheks kaasasutajaks organisatsioonile „Naised pornograafia vastu“ (Women Against Pornography). Brownmilleri kirjutised ja esinemised aitasid viia vägistamise ja seksuaalse ahistamise arutelu poliitiliste ja õiguslike reformide keskmesse ning mõjutasid avalikku arvamust 1970.–1980. aastatel.
Peamised ideed, vastuväited ja pärand
Brownmilleri analüüs rõhutas, et vägistamine ei ole ainult individuaalne kuritegu, vaid poliitiline probleem, mille juured on soolises ebavõrdsuses ja võimusuhteis. Tema rõhk süsteemsel iseloomul aitas kaasa ohvikesknele lähenemisele, aktsepteerimata süüd mitte ohvri, vaid süüteo uurimise keskmes. Samas on tema töö saanud ka kriitikat: mõned teadlased ja aktivistid on pidanud tema üldistusi liigseteks, märkides, et ta ei ole alati arvestanud piisavalt rassi, klassi ja sotsiaalse konteksti mõju. Teised on väitnud, et tema kujutlus „meestest kui monoliitsetest võitjatest“ eirab mehhanisme, mis teevad vägivalda keerukamaks kui üksnes soopõhine domineerimine.
Hiljemad aastad ja avaldused
Brownmiller on jätkanud kirjutamist ja esinemist feministlikel teemadel. Tema mälestusteraamat In Our Time: Memoir of a Revolution (1999) annab isikliku ülevaate teiselaine radikaalse feminismi arengust ja sisemistest aruteludest. Alates 2005. aastast on ta töötanud New Yorgis asuva Pace'i Ülikooli naiste- ja soouuringute adjunct professorina[1], jagades oma teadmisi ja kogemusi järgmiste põlvkondade aktivistide ja teadlastega.
Brownmilleri mõju on laiem kui üksnes akadeemiline: tema töö aitas muuta avalikku arusaama vägistamisest kuriteona, julgustas ohvreid abi otsima ning inspireeris organisatsioone ja poliitikaid, mis püüavad vähendada seksuaalset vägivalda ja parandada õigussüsteemi reageeringut. Tema pärand on mitmetähenduslik — ka vaidlustatud — kuid tema panus naiste õiguste ja teadlikkuse tõstmisse on selge.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Susan Brownmiller?
V: Susan Brownmiller on Ameerika radikaalne feminist, ajakirjanik ja aktivist. Ta on kõige paremini tuntud oma teedrajava teose "Against Our Will" ("Vastu meie tahtmist") vägistamispoliitika kohta: Men, Women, and Rape (1975).
K: Mida ütles Brownmiller vägistamise kohta?
V: Brownmiller ütles, et vägistamist on seni määratlenud pigem mehed kui naised. Mehed kasutavad vägistamist meeste domineerimise jätkamise vahendina, hoides kõiki naisi hirmu all. Kõik mehed saavad sellest kasu.
K: Millises kodanikuõiguste aktivismis ta osales?
V: Brownmiller liitus CORE-ga istumisliikumise ajal ja osales 1964. aastal vabatahtlikuna Freedom Summer'is. Esimest korda osales ta 1968. aastal New Yorgi naiste vabastusliikumisega. Seal liitus ta äsja moodustatud New Yorgi radikaalsete naiste organisatsiooni teadlikkuse tõstmise rühmaga.
K: Millise muu tegevusega ta veel tegeles?
V: Brownmiller koordineeris 1970. aastal Ladies' Home Journali vastast istumisstreikimist, alustas pärast 1971. aastal toimunud New Yorgi radikaalsete feministide vägistamise teemalist kõnetööd "Against Our Will" ning oli 1979. aastal kaasasutajaks "Naised pornograafia vastu". Ta jätkab feministlikel teemadel kirjutamist ja kõnelemist, sealhulgas kirjutas hiljuti teise laine radikaalse feminismi mälestusteraamatu ja ajaloo "In Our Time: Memoir of a Revolution" (1999), mis on arhiveeritud 2007-07-19 Wayback Machine'is. Alates 2005. aastast on ta New Yorgi Pace'i ülikooli nais- ja soouuringute adjunct professor,[1] arhiveeritud 2007-07-07 at the Wayback Machine .
K: Kuidas Brownmiller jätkab feminismi propageerimist?
V: Brownmiller kirjutab ja räägib jätkuvalt feministlikel teemadel, näiteks oma mälestusteraamatus "In Our Time", mis kajastab teise laine radikaalset feminismi, ning on Pace'i ülikooli nais- ja soouuringute adjunct professor, kus ta saab õpetada üliõpilastele soolise võrdõiguslikkuse teemasid.
K: Milline sündmus aitas kujundada tema seisukohti feminismi suhtes ?
V: Brownmiller puutus esimest korda kokku naiste vabastusliikumisega, kui ta liitus 1968. aastal vastloodud New Yorgi radikaalsete naiste organisatsiooni teadlikkuse tõstmise rühmaga, mis aitas kujundada tema vaateid feminismi suhtes.
