1951. aasta jalgpallimäng Central Missouri State vs. Southwestern oli kolledži jalgpallikohtumine Central Missouri State Mules'i ja Southwestern Moundbuilders'i vahel, mis toimus 14. septembril 1951 Sonneri staadionil Winfieldis, Kansases. Mäng jäi ajalukku eelkõige ühe erakordse sportliku teo tõttu: Southwesterni peatreener keeldus ära kasutamast kohtunike tähelepanematust ja sundis mängu tulemuse muutma vastavalt aususe printsiibile.
Mängu olukord
Kolmandal veerandajal tegi Southwesterni poolkaitsja Arthur Johnson pika jooksu ja lõpetas oma soorituse väga lähedal Southwesterni pingile; kohtunikud andsid algselt märku touchdown'ist ning umbes 2000-pealine publik juubeldas. Kohtunike otsuse kohaselt oli skoor ära registreeritud ja tähistus toimus vastavalt reeglitele.
Hunti otsus ja otsuse tühistamine
Siis jooksis väljakule Southwesterni peatreener Harold Hunt ning hüüdis: „Southwestern lükkab touchdown'i tagasi!“ Ta teatas kohtunikele, et Johnson oli jooksu ajal astunud väljaspool piirjoont ning seetõttu ei saanud see jooks olla touchdown. Ükski kohtunikest polnud seda viga näinud, kuid nad otsustasid treeneri ausust usaldada ja touchdown tühistada. Pall määrati tagasi kohta, kus Hunt väitis, et mängija oli välja astunud.
Hiljem avaldatud foto jooksust, mis ilmus kohalikus lehes Winfield Daily Courier, kinnitas, et Hunt oli rääkinud tõtt. Sellele järgnenud juhtum tekitas palju tähelepanu just seepärast, et treener oli vabatahtlikult loobunud meeskonna kasust, et hoida mängu ausust.
Kohalolijate reaktsioon ja tunnustus
Central Missouri peatreener Tate C. Page nimetas seda tegu „parimaks sportlikuks teoks“, mida ta kunagi näinud oli. Ka kohtunik W. P. Astle tunnistas, et mängul oli kohal ainult kolm kohtunikku, mitte neli, mistõttu oli mõningaid vaatevinkli lünki: „Kui neljas ametnik oleks olnud kohal, et katta seda, mida mul oli võimatu katta ... Ma poleks kunagi avastanud 'suurimat' meest, keda ma kunagi olen kohanud.“
Sündmus pälvis laialdast tähelepanu ja tõi Huntile erilise tunnustuse — ajakiri This Week nomineeris teda „Aasta jalgpallimeheks“ just selle sportlikkuse ja aususe näitamise eest. Paljud spordiajaloos ja treenerite eetikas peeglina käsitlevad selle juhtumi näidet tänini, kui haruldast ja kõrge moraaliga valikut konkurentsiolukorras.
Pärand ja tähendus
Harold Hunti otsus on saanud tavapäraseks õppetunniks spordi eetikas: see näitab, et ausus ja reeglite austamine võivad kaaluda rohkem kui hetkeline võit. Juhtumit kasutatakse sageli näitena, et sportlikkus ei ole ainult mängijate vaid ka treenerite ja ametnike vastutus ning et eetiline käitumine aitab säilitada spordi terviklikkust ja avalikku usaldust.
Märkus: tekst põhineb mängust teatatud sündmustel ja tolle aja allikatel, sealhulgas artiklil Winfieldi kohalikus ajalehes ning mänguga seotud tunnistajate tsitaatidel.