Andrea Mia Ghez (sündinud 16. juunil 1965) on Ameerika astronoom ja Los Angeleses asuva California Ülikooli füüsika ja astronoomia osakonna professor.
Andrea Ghez on tuntud eelkõige oma töö eest Linnutee keskme uurimisel, kus ta on juhtivaks teadlaseks täheorbiitide täppismõõtmistes ja kõrgsuutlikkuse infrapunaõhus kasutatavate optiliste meetodite arendamisel. Ta on sündinud New Yorgis.
Haridus ja karjäär
Ghez õppis inseneriteadust ja füüsikat ning omandas kõrghariduse mainekates õppeasutustes. Ta on pühendunud ülikoolilisele õppetööle ja teadustööle ning töötab professorina California Ülikoolis Los Angeleses (UCLA), kus ta juhib uurimisrühmi, juhendab doktorante ja korraldab vaatlusprogramme suurtel teleskoopidel.
Uurimistöö ja teaduslik panus
Ghezi uurimistöö keskmes on Linnutee keskuse, eriti kompaktses ja väga massiivses objektis Sgr A* (Sagittarius A*), omaduste määramine. Oma rühmadega kasutas ta kõrgresolutsioonilisi infrapuna-observatsioone ning adaptatiivset optikat suuretel teleskoopidel, sealhulgas Mauna Kea ja teiste asukohtade teleskoopidel, et tuvastada ja jälgida tähti, mis orbiidil tiirlevad ümber galaktikakeskse objekti. Need täppismõõtmised võimaldasid mõõta täheteed ja arvutada ümberpöörlevate tähete liikumise põhjal objekti massi, mis osutus olevat umbes mitu miljonit korda Päikese massist — kooskõlas supermassiivse musta auguga.
Ghez ja tema kolleegide tulemused andsid olulisi ja vahetuid tõendeid selle kohta, et Linnutee keskmes asub väga kompaktne ja massiivne objekt, mille käitumine on kooskõlas musta augu mudeliga. Tema töö on kombinatsioon vaatluspõhisest astronoomiast, tehnikaarendusest (eriti adaptatiivse optika vallas) ja andmete täppisanalüüsist.
Autasud ja tunnustus
2004. aastal nimetas ajakiri Discover Ghezi Ameerika Ühendriikide 20 parima teadlase hulka. Tema teadustöö on pälvinud mitmeid tunnustusi nii Ameerika Ühendriikides kui rahvusvaheliselt. 1999. aastal pälvis ta MacArthuri stipendiumi — üks tuntumaid akadeemilisi ja teaduslikke eriauhindu, mis tunnustab loovat ja olulist panust teadusesse.
2020. aastal sai ta Nobeli füüsikapreemia, millest ta jagas ühe poole Reinhard Genzeliga "meie galaktika keskmes asuva supermassiivse kompaktse objekti avastamise eest". Teine pool anti Roger Penrose'ile. Selle auhinnaga tunnustati otseseid ja pikaajalisi vaatlusi ning meetodite arendamist, mis võimaldasid kindlaks teha, et Linnutee keskmes asub supermassiivne objekt, mis käitub vastavalt musta augu teooriale. Andrea Ghez on üks väheseid naisteadlasi, kes on Nobeli füüsikapreemia pälvinud — tema laureaadistaatus tõi lisatähtsust soolisele mitmekesisusele tipptasemel füüsikauuringutes.
Mõju ja pärand
Ghezi töö on oluliselt edendanud arusaama galaktilistest keskustest ja mustade aukude rollist galaktilises evolutsioonis. Tema metoodid — eriti adaptatiivse optika ja infrapuna-võimetega täpsed vaatlusprogrammid — on saanud laialdast kasutust ning on avanud uksi järgmise põlvkonna täppisastronoomiale. Lisaks teadlastele on tema töö mõjutanud avalikku teadushuvitust ja teaduse populariseerimist, ta osaleb sageli loengutes ja avalikes esinemistes, et selgitada oma uurimusi ja nende tähendust.
Andrea Ghez jätkab aktiivset teadustööd, juhib vaatlusprojekte ning õpetab ja juhendab uusi astronoomide põlvkondi, keda huvitavad galaktikakeskmed, mustad augud ja kõrglahutusvõimega optilised meetodid.