Hausa keel — Lääne-Aafrika tšaadikeel, umbes 47 miljonit emakeelset kõnelejat

Hausa (/ˈhaʊsə/; Harshen/Halshen Hausa) on tšaadikeelne keel. Seda räägiti esmalt Nigeri lõunaosas ja Nigeeria põhjaosas. Nüüd räägivad seda paljud teisedki Lääne-Aafrika rahvad. See on kõige laiemalt kõneldav tšaadikeel — umbes 47 miljonit inimest räägib seda emakeelena ning lisaks on mitmeid miljonid teisekeelset kõnelejat, kuna Hausa toimib üle laialdaselt kasutatava lingua franca rollis Saheli ja Lääne-Aafrika linnades.

Levinudus ja kõnelejad

Hausa kõnelejate peamised piirkonnad on Põhja-Nigeeria ja lõunaosa Nigeris, kuid keelt kasutatakse ka Ghanas, Kamerunis, Tsadis, Sudaanis ja mujal Lääne- ja Kesk-Aafrikas. Linnades nagu Kano ja Katsina on Hausa laialdaselt kasutatav nii igapäevases suhtluses kui ka kaubanduses ja meedias.

Klasseerimine ja sugulus

Hausa kuulub tšaadikeelte rühma, mis on osa laiemast afroaasia keeltest. Sellel on mitmeid murdevariante — peamised ja hõlpsamini eristatavad on põhjapoolsed ja lõunapoolsed murded ning linna- ja külakomurded (nt Kano murre on laialt tuntud). Murded võivad erineda häälikute, sõnavara ja mõningase grammatika poolest, kuid üldiselt on kõnelejad üksteisest aru saada.

Kirjutussüsteemid

Hausa on kirjutatud kahel põhilisel viisil:

Latinikeelne ortograafia (Boko) — tänapäeval laialdaselt kasutatav standardne kiri, mida rakendavad koolid, trükised ja enamik meediaväljaandeid;
Ajami (araabia kiri) — araabia tähestikul põhinev kirjutusviis, mida kasutati ajalooliselt ja mida kasutatakse endiselt religioossete tekstide, käsikirjade ning mõne kohaliku kirjutamise puhul.

Häälikusüsteem ja grammatika

Hausa iseloomustab tooniline hääldus — toon võib tähenduslikult eristada sõnu. Keelel on vokaalidel pikkuseerinevused ning mitmeid konsonante, sealhulgas implosiivid (nt /ɓ/ ja /ɗ/), mis on paljudele Euroopa keelte kõnelejatele ebaharilikud. Grammatiliselt on Hausa suhteliselt analüütiline: kasutuses on partikkel- ja abiverbine süsteemid, nimisõnade mitmuse väljendamiseks kasutatakse nii suffixeid kui ka suppletsevaid vorme. Sõnajärg on peamiselt SVO (subjekt–verb–objekt).

Kultuuriline ja meediatähtsus

Hausa on tähtis kultuurikeel: sellel ilmub palju ajakirjandust, raamatuid, populaarset muusikat ja filmi (tuntud on nt Nigeeria Kanos asuv Hausa-filmitööstus ehk „Kannywood“). Rahvusvahelised kanalid nagu BBC Hausa ja Voice of America teevad Hausa-keelset programmitööd, mis suurendab keele nähtavust ja tähtsust meedias ning infovahetuses.

Tänapäev ja tulevik

Hausa populaarsus internetis, sotsiaalmeedias ja raadios on kasvanud. Keele ametlik kirja- ja õppevara standardiseerimine (peamiselt Boko-kirjas) on muutnud keele kättesaadavamaks hariduses ja trükistes, samas säilib Ajami roll religioosses ja traditsioonilises kirjutamises. Hausa jätkab olulise rolli täitmist Lääne-Aafrika suhtluskeelena nii kauplustes ja turgudel kui ka kultuurilistel ja meediaväljakutel.