Centaurus A (NGC 5128) — aktiivne raadiogalaktika ja supermassiivne must auk
Centaurus A (NGC 5128) — lähim aktiivne raadiogalaktika: supermassiivne must auk, üle miljoni valgusaasta pikk jett, kokkupõrkejärgne intensiivne tähesünd ja vaadeldav amatööridele.
Centaurus A ehk NGC 5128 on silmapaistev ja hästi uuritud aktiivne galaktika Centauruse tähtkujus. Selle avastas 1826. aastal Šoti astronoom James Dunlop oma kodus Austraalias Uus-Lõuna-Walesis. Centaurus A on üks Maale lähimaid ja rõhutatumalt aktiivseid raadiogalaktikaid, mistõttu on see tähtis uurimisobjekt nii professionaalsetele kui ka amatöörastronoomidele.
Morfoloogia ja kaugus
NGC 5128i välimus on erakordne: see näib olevat elliptilise galaktika ja mörkaine (tumedate tolmuvööndite) segunemise tulemus, mille tõttu on galaktika keskel selgelt nähtav tumedast tolmuvööndist moodustunud läätsekujuline struktuur. Arvatakse, et see välimus tuleneb varasemast kokkupõrkest väiksema spiraalgalaktikaga.
Kaugus: umbes 10–16 miljonit valgusaastat (ligikaudu 3–5 Mpc), mistõttu on Centaurus A üks lähimaid aktiivseid galaktikaid.
Aktiivsus ja must auk
Galaktika keskmes asub supermassiivne must auk, mille hinnanguline mass on umbes 55 miljonit päikese massi. See must auk on energiaallikas, mis tekitab intensiivse aktiivsuse – akreeriv aine paisatakse välja ja moodustub relativistlik joa, mis kiirgab nii röntgen- kui ka raadiolainepikkustes.
Joad on hästi nähtavad mitmetes lainetes; sisemised osad joadest on tehtud raadiovaatlustega ja nende kiiruseks on leitud umbes poole valguse kiiruse suurune liikumine. Röntgenkiirgus tekib tihti seal, kus jett põrkub ümbritseva gaasiga ja kiirendab osakesi väga suurtele energiatasemetele.
Ühendused, kokkupõrked ja tähesünd
Spitzeri kosmoseteleskoobi ja teiste vaatlustega on kinnitust leidnud, et Centaurus A on läbinud kokkupõrke väiksema spiraalgalaktikaga ning neelab seda endasse. See protsess on tekitanud tugeva tähesünni (starburst) ja rikkaliku tolmu- ning gaasisisalduse keskmises vööndis. Kokkupõrgete tagajärjel on galaktikas nähtavad ka koore- või "laine" (shell) struktuurid ning tihemaid täherühmi.
Raadio- ja röntgenstruktuurid
Centaurus A on tuntud oma ulatuslike raadiolobade poolest: joad ja lobed ulatuvad kokku üle miljoni valgusaasta pikkusele (sõltuvalt vaatluse definitsioonist võib ulatus jääda paarisajast kiloparsekist kuni ~300 kpc-ni). Need lobed on tähelepanuväärsed nii energiatiheduse kui ka morfoloogia poolest ning selgitavad aktiivse keskme ja keskkonna vahelisi interaktsioone.
Vaatlus ja tähtsus
NGC 5128 on nähtav eelkõige lõunapoolkeral ja madalatel põhjapoolsetel laiustel; sel põhjusel on see populaarne sihtmärk lõuna- ja ekvaatori lähedaste amatööride seas. Galaktika on optiliselt suhteliselt hele (nähtav hea taeva korral kauge laiguna), kuid selle kõige huvitavamad omadused ilmnevad raadio-, infrapuna- ja röntgenvaatlustes.
Centaurus A on uurijatele väärtuslik "labor", sest kuna see asub suhteliselt lähedal, saab selle aktiivset keskust ja jooke detailselt jälgida erinevates lainepikkustes ja ajaskaaladel. Mitme lainepikkuse kombineeritud vaatlused (raadio, infrapuna, optiline, röntgen) aitavad mõista galaktika ühinemislugu, tähetekke ajalugu ja supermassiivse musta augu mõju ümbritsevale keskkonnale.
Muu
- Centaurus A-s leidub rikkalikult tolmu ja gaasi, mis annab selge tolmujoone (läätse) nähtavaks ka optiliselt.
- Galaktikal on arvukas globulaarsete täheparvede grupp ning see sisaldab nii nooremat kui vanemat tähepopulatsiooni, mis peegeldab ühinemiste ajalugu.
- Uuringud jätkuvad: regulaarsed raadiovaatlused, röntgen- ja infrapunaobservatsioonid aitavad jälgida jõe muutusi, keskkonna interaktsioone ja musta augu aktiivsuse kõikumisi.
Centaurus A (NGC 5128)
Tähtede sündimise tulestorm galaktikas Centaurus A
Küsimused ja vastused
K: Mis on Centaurus A?
V: Centaurus A, tuntud ka kui NGC 5128, on silmapaistev galaktika Centauruse tähtkujus.
K: Kes selle avastas?
V: Selle avastas 1826. aastal Šoti astronoom James Dunlop oma kodus Austraalias Uus-Lõuna-Walesis.
K: Mis tüüpi galaktika see on?
V: See on kas Hubble'i tüüpi läätsekujuline galaktika või elliptiline galaktika.
K: Kui kaugel see Maast on?
V: See on 10-16 miljoni valgusaasta kaugusel.
K: Kas Centaurus A-l on mingeid erilisi omadusi?
V: Jah, tal on aktiivne keskpunkt ja ta on viiendal kohal taevas, mis teeb sellest ideaalse amatööride astronoomia sihtmärgi. Lisaks on uuringud kinnitanud, et Centaurus A põrkub kokku ja neelab väiksemat spiraalgalaktikat, mis on tekitanud intensiivse tähtede tekkimise plahvatuse. Galaktika keskmes asub supermassiivne must auk, mille mass on umbes 55 miljonit Päikesemassi, mis paiskab välja relativistlikke joad, mis kiirgavad röntgen- ja raadiolainepikkuses. Raadiojettide pikkus on üle miljoni valgusaasta.
K: Kas Centaurus A on nähtav kõikjalt Maalt?
V: Ei, see on nähtav ainult madalate põhjapoolsete laiuskraadide ja lõunapoolkeral.
Otsige