A.I. (2001) – Steven Spielbergi ulmefilm: robot David ja armastus

A.I. (2001) – Steven Spielbergi ulmefilm robotist Davidist: armastus, identiteet ja futuristlik ühiskond. Sügav ülevaade, analüüs ja filmikillud.

A.I. Artificial Intelligence ehk A.I. on 2001. aastal Steven Spielbergi lavastatud Ameerika Ühendriikide ulmefilm. Filmi stsenaariumi kirjutas Spielberg Brian Aldissi 1969. aasta novelli "Supertoys Last All Summer Long" põhjal.

Filmi produtseerisid Kathleen Kennedy, Spielberg ja Bonnie Curtis. Osades mängivad Haley Joel Osment, Jude Law, Frances O'Connor, Brendan Gleeson ja William Hurt. Filmi tegevus toimub futuristlikus kliimamuutuste järgses ühiskonnas. A.I. jutustab lugu Davidist (Osment), lapsemeelsest androidist, kellele on programmeeritud ainulaadne võime armastada.

Süžee

Filmi alguses võetakse David perekonda, kes loodab temaga asendada surma lähedal oleva väikese poja. David on konstrueeritud nii, et ta suudab tingimusteta armastada — tema ainus soov on võita "ema" tähelepanu ja armastus. Kui tegelik laps taastub, tekib perekonnas konflikt ning David jäetakse mahajäetuna ja otsib viisi, kuidas saada "päris poisi" staatus, et ema armastust tagasi võita. Tema otsing viib läbi häiritud ja tehnoloogiliselt arenenud maailma: Flesh Fair'i (näitus, kus roboteid hävitatakse), kohtumisele gigolo-androidi Joe'ga (Jude Law) ning lõpuks kaugele tulevikku, kus kokku sulavad masinate ja inimlikkuse küsimused.

Tootmine ja taust

Projekti arendas algselt läbi Stanley Kubrick, kes omakorda inspireerus Brian Aldissi novellist. Kubrick töötas ideega mitme aasta jooksul, kuid andis lõpuks filmi ülesande Spielbergile — Kubrick oli veendunud, et Spielberg suudab teose emotsionaalse poole paremini lavastada. Spielberg lähtus Kubricki märkmetest, kuid andis filmile oma tonaalse lähenemise.

Filmi visuaalsete efektide ja animatronika loomisel osalesid suured efektistuudiod ning Janusz Kamiński vastutas operaatori töö eest. Muusika autor on John Williams, kelle partiid tugevdavad loo melanhoolset ja müstilist tooni. David-i ja teiste androidide väljanägemise ning mehaaniliste lahenduste juures mängis olulist rolli praktikaefektide ja nukude kasutamine, mida kombineeriti arvutigraafikaga.

Teemad ja stiil

• Inimlikkus vs masin: Film uurib, mida tähendab olla inimsarnane — kas tunnetest tingitud käitumine teeb olendi inimeseks?
• Armastus ja ihalus olla aktsepteeritud: David'i otsing „ema” armastuse järele kannab filmi emotsionaalset südamikku ja toob esile valiku, mis inimeste poolt tehakse masinate suhtes.
• Pinocchio-motiiv: A.I. kasutab teadlikult Pinocchio-teemat — soov muutuda „päris poisiks” kui sümboolne ambitsioon.
• Kliimamuutuse ja ühiskondliku ebavõrdsuse taust: film asetab loo tulevikku, kus ressursid jaotatud ning inimeste ja masinate suhe on pingeline.

Vastuvõtt ja pärand

A.I. jagas kriitikute arvamusi: film pälvis palju kiitust visuaalse kujutluse, Osmenti tundliku esituse ja Williamsi heliloomingu eest, kuid sai ka kriitikat tonaalsete kõikumiste ja teatud publiku jaoks liiga melodraatilise lahenduse tõttu. Film toimis hästi kommertsiaalselt ja on aja jooksul kogunud püsiva huvi ning arutelu teemadel, mida see käsitles — eetika tehisintellekti loomisel, vananemise ja mahajäetuse teema ning inimese vajadus lohutuse ja armastuse järele.

Filmi järelmõju on märgatav nii ulmefilmi žanris kui ka popkultuuris: see on sageli viide diskussioonidele teadvuse, empaatia ja masinaõiguste üle. Kaasaegsed filmiteadlased ja tehnoloogiaeetika arutelud kasutavad A.I.-d näiteks näitena, kuidas meediakultuur kujutab masinate emotsionaalset potentsiaali.

Peamised osatäitjad ja tegelased

• Haley Joel Osment — David, armastuseprogrammiga android.
• Jude Law — Gigolo Joe, liikuv kaaslane ning vastand David'i siirusele.
• Frances O'Connor — Monica Swinton, Davidi "ema".
• Brendan Gleeson — Henry Swinton, Davidi "isa".
• William Hurt — Professor Hobby, Cybertronics'i teadlane, kes David'i lõi.

Lisainfo

Filmi pikkus on umbes 146 minutit. Visuaalsete ja heliliste lahenduste kombinatsioon, koos tugeva näitlejatööga, teeb A.I. Artificial Intelligence'ist filminäite, mis kutsub vaatajat mõtlema tehisintellekti ja inimlikkuse piiril olevate küsimuste üle.

Otsing