Koristaja (majahoidja) — ametikirjeldus, tööülesanded ja ohutus

Koristaja (majahoidja) ametikirjeldus, tööülesanded ja ohutus: rollid, puhastustehnikad, erialad ja tööohutusnõuded kontorites, haiglates ja ehitusplatsidel.

Autor: Leandro Alegsa

Koristaja (või majahoidja) on isik, kes viib ära prügi ja puhastab pindu. Koristaja remondib mõnikord asju ja hoiab oma töövahendid töökorras, samuti tolmab, peseb, vahatab ja poleerib.

Raskeveokoristajad liigutavad sageli mööblit, suuri taaskasutatavate materjalide ja jäätmete konteinereid ja muid esemeid ning kasutavad suuri puhvreid ja muid kaalukaid seadmeid. "Kerged" koristajad puhastavad kriiditahvleid, aknaid, riiuleid, laudu, valgustid ja liiste. Mõnda ülesannet, näiteks tolmuimeja kasutamist, võivad teha nii "kerged" kui ka "rasked" koristajad. Puhastajad võivad puhastada kontoreid, trepikodasid, kööki, vannitubasid, koridore, kõnniteed, liftid, eskalaatorid ja muid ruume. Puhastajad võivad spetsialiseeruda akende pesemisele või vaipade, haiglate, toiduainetööstuste või ehitusplatside puhastamisele. Puhastajad, kes avastavad oma objektidel tõsiselt kahjustatud pindu ja seadmeid, võivad teavitada spetsialiste, näiteks torulukkseppasid ja tislereid, professionaalsete remonditööde vajadusest.

Puhastajad on tähelepanelikud ka turvaprobleemide, näiteks vandalismi, varguse märkide (lõhutud aknad või uksed, puuduolevad arvutid või varud), blokeeritud tulekustuteede, mittetöötavate tulekahjualarmide või tulekahjusignalisatsiooni või sissetungijate suhtes. Kui need juhtumid ilmnevad, teavitavad koristajad viivitamata oma tegevuskoha turvaametnikke ja tegevuskoha järelevalveametnikke. Hooldajad teavad, kuidas hoida ennast ja oma tegevuskohti turvaliselt, kõrvaldades viivitamatult köögist ja vannitubadest sellised ohud nagu katkised klassid, välja voolanud vedelikud ja jäätmed ning kontrollides käsipuid, põrandamatte, treppe, automaatseid uksi, eskalaate, lifti, sisetelefoni ja torustikku.

Tööülesanded — milliseid töid koristaja teeb

  • Põhihooldus: põrandate pühkimine, pesemine ja vahatamine; tolmamine ja pindade puhastamine;
  • Sanitaarhooldus: tualettruumide, köögi- ja pesuruumide nõuetekohane puhastamine ning desinfitseerimine;
  • Väline hooldus: kõnniteede, sissesõitude ja ühistruumide korrashoid; lumi- ja lehtede koristus hooajal;
  • Sügavamad tööd: vaipade pesu, põrandate poleerimine, akende pesu, seinte ja ventilatsiooni puhastus vastavalt vajadusele;
  • Varustuse ja töövahendite hooldus: puhastusseadmete puhastamine, filtrite kontroll, kemikaalide ja tarvikute järelkontroll;
  • Prügi- ja taaskasutusvoogude haldamine: prügikastide tühjendamine, jäätmete sorteerimine ja konteinerite teisaldamine;
  • Tõrkeavastused: kahjustuste, lekete, elektriliste rikkete või turvariskide märkimine ja neist teatamine vastavatele teenuseosutajatele.

Töötingimused ja kasutatavad töövahendid

  • Töö toimub nii siseruumides (kontorid, majad, koolid, haiglad) kui välitingimustes; tööaeg võib olla päeva-, õhtu- või varahommikune ning sageli on töövahetused.
  • Töövahendid: käsiharjad, mopid, tolmuimejad, põrandapesumasinad, puhvrid, survepesurid, tolmusidurid, kemikaalipudelid ja prügikonteinerid.
  • Mõnikord kasutatakse suuri seadmeid ja käideldakse kaalukaid koormaid — vajalik on õige tõstetehnika ja otsesed tõstekaitsevahendid.

Ohutus ja tervisekaitse

Koristaja tööga kaasnevad mitmed ohud, mille vähendamiseks on oluline järgida tööohutuse reegleid:

  • Isikukaitsevahendid (IKV): kinnaste, libisemiskindlate jalanõude, vajadusel kaitseprillide ning hingamiskaitse kasutamine kemikaalide või tolmu puhul.
  • Kemikaalide ohutus: koristusvahendeid hoida vastavalt etikettidele, kasutada sobivaid lahusteid ja järgida ohutuskaartide (SDS/MSDS) nõudeid. Mitte segada eri puhastusvahendeid (näiteks hapet ja valgendajat)!
  • Ergonoomika: kasutada õiget tõstetehnikat, abiseadmeid (kärud, transpordivahendid) ja teha vajadusel pause, et vältida lihas-skeleti vigastusi.
  • Elu- ja tuleohutus: kontrollida, et evakuatsiooniteed ja tulekustutusvahendid ei ole blokeeritud; teada, kuidas käituda tulekahju või avarii korral.
  • Bioloogilised riskid: oht kokkupuutel vere, kehavedelike või muude saasteainetega (nt WC-d, meditsiinilised jäätmed) — kasutada sobivaid kaitsemeetmeid ja nõuetekohast desinfitseerimist.
  • Tõsiste rikkumiste ja turvaohtude teatamine: nagu vandalism, vargus või avastatud ohutusnõrkused — kohe teavitada vastavat isikut või teenust.

Võtmeoskused ja isikuomadused

  • täpsus ja korrektsus, visuaalne tähelepanelikkus
  • füüsiline vastupidavus ja hea liikumisoskus
  • põhilised tehnilised oskused puhastusmasinate kasutamiseks ja väiksemate remonditööde tegemiseks
  • usaldusväärsus, diskreetsus ja võime töötada iseseisvalt
  • suhtlemisoskus — vajadusel klientide ja teiste töötajatega koordineerimine

Nõuded ja koolitus

  • Põhiharidus tavaliselt piisab, osa tööandjaid eelistab varasemat koristuskogemust.
  • Koolitused: tööohutuse ja kemikaaliohutuse kursused, esmaabi, ergonomia, HACCP või hügieeniõpetus (toiduasutustes töötamiseks) ning spetsiifilised masinakoolitused.
  • Võimalus omandada kutse või tunnistus, mis tõstab töövõimalusi ja palganõuet.

Tervis ja riskide ennetamine tööandja tasandil

  • Tööandja peab tagama sobiva juhendamise, ohutusprotseduurid, isikukaitsevahendid ja reageerimiskorra õnnetuste või avariide korral.
  • Regulaarsed töötervishoiu-kontrollid ning riskianalüüs aitavad ennetada pikaajalisi terviseprobleeme.
  • Hea töökeskkond hõlmab juhendamist raskete ülesannete korral ja abivahendite kättesaadavust (nt kerged tõsteseadmed, kärud).

Kutse ja karjäärivõimalused

Koristaja amet võib olla alguslik töökoht puhastusteeninduses. Edasi on võimalik spetsialiseeruda (akende pesu, vaipade puhastus, tööstuslikud puhastustööd), saada meistriks või tööjuhiks, või liikuda seotud valdkondadesse nagu hoonehalduses, majahoolduses ja logistikateenustes.

Koristaja töö on oluline osa hoonete ja avalike ruumide toimimisest — korralikult koolitatud ja teadlike töötajate panus aitab tagada puhtuse, hügieeni ja ohutuse kõigile kasutajatele.

Kaks koristajat koristavad USA kapitooliumi hoones, 1914Zoom
Kaks koristajat koristavad USA kapitooliumi hoones, 1914

Küsimused ja vastused

K: Mis on puhastusvahend?


V: Koristaja (või koristaja) on keegi, kes viib ära prügi ja puhastab pindu. Ta võib ka asju parandada, tolmu pühkida, pesta, vahatada ja poleerida.

K: Mida teevad rasked koristajad?


V: Raskekoristajad liigutavad sageli mööblit, suuri konteinereid, taaskasutatud materjale ja jäätmeid ning muid esemeid. Samuti võivad nad kasutada suuri puhvreid või muid raskeid seadmeid.

K: Milliseid tööülesandeid võivad teha nii kerg- kui ka raskekoristajad?


V: Nii kerg- kui ka raskeveokoristajad võivad kasutada oma objektide puhastamiseks tolmuimejat.

K: Milliseid alasid puhastajad tavaliselt puhastavad?


V: Tavaliselt puhastavad koristajad kontoreid, trepikodasid, kööki, vannitubasid, koridore, kõnniteed, liftid, eskalaatorid ja muid alasid. Mõned võivad spetsialiseeruda akende pesemisele või vaipade puhastamisele haiglates või toidutöötlemisettevõtetes.

K: Mida peaksid koristajad tegema, kui nad avastavad oma objektidel kahjustatud pindu?


V: Kui nad avastavad oma objektidel kahjustatud pindu, siis peaksid nad teavitama spetsialiste, näiteks torumeeste ja tislerite vajadusest professionaalset remonti teostada.

K: Kuidas hoiatavad puhastusteenindajad turvaprobleemide eest?


V: Koristajad on tähelepanelikud turvaprobleemide suhtes, nagu vandalismi märgid, vargused (lõhutud aknad või uksed), puuduolevad arvutid või varud, blokeeritud tuletõkketeed, mitte töötav valgustus jne, ning nende ilmnemisel teavitavad koristajad viivitamatult oma objektide turvaametnikke ja objektijuhte.

K: Milliseid ohutusmeetmeid võtavad koristajad, et hoida end koristamise ajal turvaliselt ? V: Koristajaid teavad, kuidas hoida end turvaliselt, eemaldades kohe sellised ohud nagu purunenud klaas, välja voolanud vedelikud, jäätmed köögist ja vannitubadest. nad kontrollivad ka käsipuid, põrandamatte, treppe, automaatseid uksi, eskalaate ja lifte jne.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3