Hõõrdetegur

Hõõrdetegur on väärtus, mis näitab kahe objekti vahelist suhet ja normaalset reaktsiooni asjaomaste objektide vahel. See on väärtus, mida mõnikord kasutatakse füüsikas objekti normaaljõu või hõõrdejõu leidmiseks, kui muud meetodid ei ole kättesaadavad.

Hõõrdetegur on esitatud kujul F f = μ F n {\displaystyle F_{f}=\mu F_{n}\,} $F_{f}=\mu F_{n}\,$ . Selles võrrandis on F f {\displaystyle F_{f}} $F_{f}$ hõõrdejõud, μ {\displaystyle \mu } $\mu$ hõõrdetegur ja F n {\displaystyle F_{n}\,} $F_{n}\,$ normaaljõud.

Koefitsient μ \displaystyle \mu } $\mu$ võib olla kaks erinevat asja. See on kas staatilise hõõrdumise koefitsient μ s {\displaystyle \mu _{s}} $\mu_s$ või dünaamilise hõõrdumise koefitsient μ k {\displaystyle \mu _{k}} $\mu_k$ Staatiline hõõrdetegur on hõõrdejõud kahe objekti vahel, kui kumbki objekt ei liigu. Dünaamilise hõõrdetegur on kahe objekti vaheline jõud, kui üks objekt liigub või kui kaks objekti liiguvad üksteise vastu.

Hõõrdetegur on mõõtmeta ja sellel ei ole ühikut. See on skalaar, mis tähendab, et jõu suund ei mõjuta füüsikalist suurust.

Hõõrdetegur sõltub hõõrdumist põhjustavatest objektidest. Tavaliselt jääb väärtus vahemikku 0 ja 1, kuid võib olla ka suurem kui 1. Väärtus 0 tähendab, et objektide vahel puudub hõõrdumine üldse; selline on võimalik ülivoolavuse korral. Vastasel juhul on kõigil objektidel üksteist puudutades mõningane hõõrdumine. Väärtus 1 tähendab, et hõõrdejõud on võrdne normaaljõuga. On väärarusaam, et hõõrdetegur piirdub väärtustega vahemikus null ja üks. Hõõrdetegur, mis on suurem kui üks, tähendab lihtsalt, et hõõrdejõud on tugevam kui normaaljõud. Näiteks silikoonkummiga objektil võib hõõrdetegur olla palju suurem kui üks.

Hõõrdejõud on jõud, mida pind avaldab, kui objekt liigub üle selle - või teeb jõupingutusi, et liikuda üle selle.

Hõõrdejõudu või hõõrdejõudu (staatilist või kineetilist) võib väljendada järgmiselt

F f = μ N {\displaystyle F_{f}=\mu N} $F_{f}=\mu N$ (1)

kus

F f {\displaystyle F_{f}} $F_{f}$ on hõõrdejõud (njuutonites),

μ {\displaystyle \mu } $\mu$ on staatiline ( μ s {\displaystyle \mu _{s}} $\mu_s$ ) või kineetiline ( μ k {\displaystyle \mu _{k}} $\mu_k$ ) hõõrdetegur (dimensioonita) ja

N {\displaystyle N} $N$ on normaaljõud (njuutonites).

seda võib nimetada ka hõõrdumiseks.See on esitatud kujul (f).

Küsimused ja vastused

K: Mis on hõõrdetegur?

V: Hõõrdetegur on väärtus, mis näitab kahe objekti vahelist suhet ja normaalset reaktsiooni asjaomaste objektide vahel. Seda kasutatakse füüsikas objekti normaaljõu või hõõrdejõu leidmiseks, kui muud meetodid ei ole kättesaadavad.

K: Kuidas esitatakse hõõrdetegur?

V: Hõõrdetegur esitatakse kujul Ff = μFn, kus Ff on hõõrdejõud, μ on hõõrdetegur ja Fn on normaaljõud.

K: Millised on kaks erinevat hõõrdeteguri tüüpi?

V: Kaks erinevat tüüpi hõõrdetegureid on staatiline (μs) ja dünaamiline (μk).

K: Mida tähendab koefitsiendi väärtus 0?

V: Väärtus 0 tähendab, et objektide vahel ei ole üldse hõõrdumist; näiteks ülivoolavuse korral.

K: Mida tähendab koefitsiendi väärtus, mis on suurem kui 1?

V: Koefitsiendi väärtus, mis on suurem kui 1, näitab, et hõõrdejõud on tugevam kui normaaljõud.

K: Kuidas saab hõõrdejõude matemaatiliselt väljendada?

V: Hõõrdejõude saab matemaatiliselt väljendada järgmiselt: Ff = μN, kus Ff on hõõrdejõud (Newtonides), μ on kas staatiline või kineetiline hõõrdekoefitsient (dimensioonita) ja N on normaaljõud (Newtonides).