Kollektivism
Kollektivism on ideede ja väärtuste kogum, kus grupi heaolu on väga tähtsal kohal.
Saksa sotsioloog Ferdinand Tönnies kirjeldas kollektiivsuse ja individualismi varajast mudelit, kasutades mõisteid Gemeinschaft (kogukond) ja Gesellschaft (ühiskond). Gemeinschaft-suhteid, kus kogukondlikkus on esmatähtis, peeti iseloomulikuks väikestele maapiirkondade külakogukondadele. Antropoloog Redfield (1941) kordas seda mõistet oma töös, kus ta vastandas rahvaühiskonda linnaühiskonnale.
Max Weber (1930) vastandas kollektivismi ja individualismi religioonist lähtuvalt, leides, et protestandid on individualistlikumad ja iseseisvamad võrreldes katoliiklastega, kes pooldavad hierarhilisi, üksteisest sõltuvaid suhteid inimeste vahel. Hofstede (1980) oli väga mõjukas kultuuridevaheliste uuringute ajastu algatamisel, mis võrdlesid kollektivismi ja individualismi mõõdet. Hofstede käsitles kollektivismi ja individualismi ühe kontiinumina, kus iga kultuurikonstruktsioon esindab vastandlikku poolust. Autor iseloomustas kõrge kollektivismiastmega inimesi, kes on oma sotsiaalsesse konteksti põimunud ja seavad kogukondlikud eesmärgid individuaalsete eesmärkide ees esikohale.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kollektivism?
V: Kollektivism on mingi eetika, mis põhineb sellel, et inimesed on grupp. See keskendub sellele, mis on hea kogu grupile, mitte individuaalsetele huvidele.
K: Mille poolest erineb see individualismist?
V: Individualism põhineb sellel, et inimesed on üksikisikud ja keskenduvad sellele, mis on hea igale inimesele. See toetab seda, et inimesed on iseseisvad ja ajavad oma eesmärke ning neil on palju vabadusi. Kollektivism seevastu usub, et üks inimene ei ole nii tähtis kui paljude inimeste rühm ja julgustab sageli kompromisse, et muuta asjad paremaks kõigile, mitte ainult endale.
K: Kas kollektivism on osa poliitikast?
V: Jah, kollektivism ja individualism on mõlemad filosoofilised seisukohad, mis on samuti osa poliitikast.
K: Kust pärineb sõna "individualism"?
V: Sõna "individualism" kasutasid algselt sotsialistid, et rünnata oma vaenlasi, kes ei toetanud sotsialismi.
K: Milliseid kollektivismi liike on olemas?
V: On olemas palju erinevaid kollektivismi liike, mis võib tähendada oma kogukonna, valitsuse, sotsiaalse klassi, rassi või mõne muu rühma teenimist.
