Harilik marmosett (Callithrix jacchus) — bioloogia, käitumine ja levik

Harilik marmosett (Callithrix jacchus) – väike Brasiilia ahv: bioloogia, keeruline paaritumine, toitumine, sotsiaalne käitumine ja levik metsaelupaikades.

Harilik marmosett (Callithrix jacchus) on väga väike Uue Maailma ahv, kes elab Brasiilias. See liige on tuntud oma väikese keha, eraldiseisvate valgete kõrvatupsude ja triibulise sabaga. Harilik marmosett on sageli leitud nii looduslikest metsakogukondadest kui ka inimtekkelistest taimkatetest, näiteks metsade taastumispiirkondades.

Välimus ja mõõtmed

Harilikud marmosetid on väga väikesed: keha pikkus on tavaliselt umbes 16–22 cm, saba lisab veel 20–30 cm, ja kaal jääb sagedasti 300–500 grammi vahele. Neil on karakteristlikud valged kõrvatupsud, hallikas- või pruunikas kehakarv ning saba, millel on tihti heledamad ja tumedamad rõngad. Esihambad on kohandunud puukoore kraapimiseks—madalamad lõikehambad (inkisiivid) on laiemad ja teravamad kui paljudel teistel ahvidel.

Elupaik ja levik

Harilik marmosett asustab peamiselt ida- ja kirdeosalist Brasiiliat, eelkõige Caatinga ja Atlandi vihmametsa lähialasid. Nad elavad erinevates metsaliikides, sealhulgas kuivatavates metsades, põõsastikes ja sekundaarsetes metsades (taastunud metsastikes). Rühmad võivad kohaneda ka inimtekkeliste koosluste läheduses, kus on piisavalt paju- või kummipuude mahla.

Toitumine

Harilikud marmosetid on suhteliselt spetsialiseerunud toitumises: nad söövad palju puudest eralduvat kummi ja mahlu. Nende menüüs on:

• mahlu, lateksit ja vaiku puudest — nad kraabivad puukoort, et pääseda ligi sapile;
• vili ja nektar;
• putukad ja nende vastsed;
• vahel väiksed selgrootud või linnumunad.

Nad kasutavad oma spetsialiseeritud lõikehambasid puu koore avamiseks ja omavad seedesüsteemi, mis aitab töödelda taimseid vaiguid ja suhkruid.

Sotsiaalne käitumine ja paljunemine

Harilikud marmosetid elavad sotsiaalsetes rühmades. Rühma suurus võib varieeruda, tavaliselt on 3–15 isendit; sageli kohtab rühmi 6–9 liikmega. Rühma siseelus on oluline tugev koostöö ja hoolitsus järglaste eest. Nad on näide kooperatiivsest kasvatusest: peale emade ja isaste aitavad poegi kanda ja toitmisega tegeleda ka teised rühma liikmed.

Paaritussüsteem on keeruline: sageli on rühmas üks domineeriv emasloom, kes poegib, ning üks või mitu isast, kes sageli on poegade isad. Dominantne emasloom võib allutada teiste emaste paljunemist hormoonide või käitumisega. Sünnitused lõpevad tihti kaksikutega — kaksikud on marmosettidel tavalised. Raseduse kestus on ligikaudu 140–150 päeva. Noored võivad rühmast lahkuda, kui nad saavad suguküpseks, et moodustada või liituda teistega.

Kommunikatsioon

Harilikud marmosetid suhtlevad rikkaliku häälkäitumise, kehakeele ja lõhnamärkide kaudu. Nende häälitsused hõlmavad lühikesi ja kõrgeid alarmkõnesid, erinevaid trille ning kaugete kutsungitena kõlavat “laulmist”, millega rühm liikmeid hommikuti ja päevasel ajal kokku kutsub. Teksti eespool mainitud “trill” on üks tüüpiline rühmaühenduse häälitsus. Lisaks kasutavad nad lõhnamärke — nääre rinnal ja genitaalkohas — territooriumi märgistamiseks ja sotsiaalse info edastamiseks.

Käitumine ja paigutus

Ohule reageerides või alistumiseks suruvad marmosetid sageli kõrvakäpad (kõrvatupsud) pea lähedale ja muudavad kehahoiakut. Rühmad on territoriaalsed; nad patrullivad oma tegevuspiirkonnas ja hoiavad ühendust häältega. Marmosetid on peamiselt puude peal elavad (arboreaalne) ja liiguvad kiiresti harude vahel, kasutades hüppeid ja kerget kehakaalu ära.

Ohud ja kaitse

IUCN hindab haruliku marmosetti sageli kui “vähem muret tekitav” (Least Concern), kuid kohalikud populatsioonid võivad olla ohustatud elupaikade kadumise, metsade lõhenemise, petikaubanduse ja introgressiooni (ristumine teiste Callithrix liikidega) tõttu. Invasioonidest põhjustatud segunemine eri liikide vahel on probleem piirkondades, kuhu inimesi on marmosette sisse viinud.

Inimsuhted ja pidamine

Harilik marmosett on populaarne labori- ja lemmikloomaliik, kuid nad ei ole lihtsad lemmikud: vajavad keerukat dieeti, sotsiaalset kontakti ja ruumi, ning paljudes riikides on nende pidamine reguleeritud või keelatud. Looduses on nad olulised metsaökosüsteemide toimimiseks, näiteks seemnete levitamisel ja puude vaigutegevuse mõjutamisel.

Põhilised faktid kokkuvõtlikult

• Perekond: Callithrix — harilik marmosett on selle perekonna esindaja.
• Suurus: keha ~16–22 cm, saba ~20–30 cm, kaal 300–500 g.
• Toit: peamiselt mahlu ja puuvaiku, lisaks putukad ja puuvili.
• Sotsiaalne: elavad rühmades, esineb kooperatiivne kasvatus ja domineeriv paljunemine.
• Levik: peamiselt Brasiilias, mitmesugustes metsakogukondades.

Harilik marmosett on huvitav näide väikestest, sotsiaalsetest Aafrika- ja Aasia-ahvidest erinevast arengust Uues Maailmas: tema eriline toitumisvalik, keerukas sotsiaalne struktuur ja häälkäitumine teevad temast uurijatele andeka mudelliigi ning loodushuvilistele köitva liigi.

Küsimused ja vastused

K: Kus elavad harilikud marmorloomad?

K: Mida harilikud marmosetid enamasti söövad?

K: Mitu liiget on tavaliselt ühises marmosettide rühmas?

K: Milline on paaritussüsteem marmosettide rühmas?

K: Mis juhtub marmosettide rühmas, kui isane sureb?

K: Miks lahkuvad marmosetid vanemaks saades rühmast, kus nad üles kasvasid?

K: Mida teevad marmosetid, et näidata hirmu või alistumist?

Otsing