Mälu (arvuti)
Arvuti andmesalvestus on arvuti mitmete komponentide nimetus. Nende komponentide peamine eesmärk on andmete salvestamine. Seejärel saab keskne protsessor neid andmeid välja võtta ja muuta. Enamikus arvutites on olemas arvutimälu hierarhia: Mälu, mis on "lähemal" protsessorile, on tavaliselt kiiremini kättesaadav, kuid see on ka väiksem; sellisesse mälu salvestatud andmed vajavad tavaliselt elektrienergiat, et hoida andmeid.
Kaugemal asuvale mälule on tavaliselt aeglasem juurdepääs, kuid see on ka suurem. Selliste andmete klassikalised andmekandjad on kõvakettad ja USB-mälupulgad. Mõned andmekandjad pakuvad veelgi suuremat mahtu, kuid juurdepääs neile on väga aeglane. Sellisteks andmekandjateks on näiteks lindikettad. Kaasaegsetel protsessoritel on registrid, milles saab andmeid salvestada, samuti on neil sageli mitu vahemälu taset.
Lõpuks on põhimälu, millele protsessor saab juurdepääsu. Neid kolme nimetatakse tavaliselt primaarseks andmemäluks. Mõnel arvutil on ka vahemälu.
Sekundaarsele salvestussalvestusele ei ole tavaliselt protsessoril otsest juurdepääsu ja andmed tuleb edastada primaarsesse salvestussalvestusse, et need oleksid kättesaadavad. Sekundaarsed salvestusruumid hõlmavad kõvakettaid ja mittelenduvat püsimälu. Tertsiaarset salvestusruumi kasutatakse arhiveerimiseks ja varundamiseks; väga sageli kopeeritakse see enne kasutamist sekundaarsesse salvestusruumi. Tarkvara levitatakse mõnikord tertsiaarsetel andmekandjatel, nagu magnetlint ja CD-ROM.
40 GB PATA kõvaketas (HDD); arvutiga ühendatuna on see sekundaarne mäluseade.
160 GB SDLT lindikassett, näide offline-salvestusest. Kui seda kasutatakse robotlindiraamatukogus, liigitatakse see hoopis tertsiaarseks salvestuseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on arvuti andmesalvestus?
V: Arvuti andmesalvestus on nimetus arvutite mitmetele komponentidele, mida kasutatakse andmete salvestamiseks.
K: Mis on nende komponentide eesmärk?
V: Nende komponentide peamine eesmärk on andmete salvestamine, et keskseadme abil oleks võimalik neile ligi pääseda ja neid muuta.
K: Kuidas töötab mäluhierarhia?
V: Enamikus arvutites on olemas arvutimälu hierarhia, kus mälu, mis on protsessorile lähemal, on tavaliselt kiiremini kättesaadav, kuid väiksema suurusega, samas kui protsessorist kaugemal asuvale mälule on tavaliselt aeglasem juurdepääs, kuid suurema suurusega.
K: Millised on mõned näited klassikalistest andmekandjatest?
V: Klassikaliste andmekandjate hulka kuuluvad näiteks kõvakettad ja USB-mälupulgad.
K: Millist tüüpi andmekandjad pakuvad suuremat mahutavust, kuid juurdepääs neile on väga aeglane?
V: Sellised andmekandjad nagu lindikettad pakuvad suuremat mahutavust kui muud tüüpi andmekandjad, kuid neile juurdepääs on väga aeglane.
K: Millised on esmased andmesalvestuskomponendid?
V: Esmaste andmesalvestuskomponentide hulka kuuluvad kaasaegsetes protsessorites leiduvad registrid, milles saab andmeid salvestada, mitu vahemälu taset ja põhimälu, millele protsessor saab juurdepääsu.
K: Millist tüüpi mälu ei ole tavaliselt protsessoril otsene juurdepääs?
V: Sekundaarsele andmesalvestusele ei ole tavaliselt protsessoril otsest juurdepääsu ja selle sisu tuleb enne kasutamist üle kanda primaarsesse andmesalvestusse. Näidetena võib tuua kõvakettad ja mittepüsiva juhusliku juurdepääsu mälu.
