Krediidiriski vahetustehing (CDS): määratlus, toimimine ja riskid

Avasta, mis on krediidiriski vahetustehing (CDS), kuidas see toimib, millised on riskid ja kuidas CDS mõjutab investeerimisotsuseid — selge ja praktiline juhend.

Krediidiriski vahetustehing (lühendatult CDS) on tuletisinstrument, mille kaudu ühel osapoolel (kaitseostjal) on õigus saada teiselt osapoolelt (kaitseseljalt) makse või hüvitist juhul, kui kolmas isik — nn referentsentiteet (nt ettevõte või riik) — ei suuda oma võlakohustusi täita. Näiteks võib CDS katta riski, et teatud võlakirjade emitent ei maksa intressi või põhiosa. CDS-i võib mõelda kui võlakirjakindlustuse sarnase mehhanismina, kuid on olulisi erinevusi:

• Omandiõigus: Kindlustusleping eeldab tavaliselt, et kindlustatav vara on kindlustaja omandis või kindlustatavast isikust tulenev põhjus on selgelt määratletud. CDS-eid saab aga osta ka positsioonile, kus ostjal ei ole vastavat võlakirja tegelikult omamise all — seega saab nendega ka spekuleerida.
• Regulatsioon: Kindlustustööstust reguleerivad riiklikud eeskirjad ja kapitalinõuded; CDS-turg oli pikalt vähem reguleeritud, mistõttu osapoolte vastutus ja kapitalinõuded olid eelnevalt piiratumad.
• Tagatis ja maksevõime: Kindlustusandjad peavad tavaliselt hoidma piisavat reservi, et katta üheaegselt paljude kahjunõuete hüvitamist. CDS-i müüjad (kaitseandjad) ei olnud varem sama rangelt piiratud, mis tõi kaasa vastaspoole riski ja süsteemse riski suurenemise.

Kuidas CDS töötab

CDS-i ostja maksab kaitseandjale perioodilisi preemiaid (nn spread või premium), mis väljendub tavaliselt baaspunktides aastatasu suhtes kaitsestatud nominaalile. Kui krediidisündmus (credit event) — näiteks maksmata jätmine, restruktureerimine või pankrot — sünnib, toimub lepingujärgne hüvitis. Hüvitise maksmine ja selle vorm sõltuvad lepingust:

• Füüsiline settlemine: kaitseostja annab kaitseandjale referentsvõlakirjad ja saab vastu nominaalväärtuse.
• Rahaline settlemine: kaitseandja maksab kaitseostjale vahevõrra võlakirja teoreetilise turuväärtuse ja nominaali vahel (tavaliselt muid lepingutingimusi järgides).

Osapooled ja dokumentatsioon

Peamised osapooled on:

• Kaitseostja: soovib vähendada või kanda krediidiriski;
• Kaitseandja: võtab riski vastu preemia eest;
• Referentsentiteet: võlgnevuste emiteerija, kelle krediidirisk kaetakse.

CDS-lepinguid reguleerib tavaliselt standardne dokumentatsioon, nagu ISDA (International Swaps and Derivatives Association) master agreement ja spetsiaalsed krediidiriski lisatingimused, mis määratlevad krediidsündmused, sätted ja settlemisviisid.

Milleks CDS-e kasutatakse

• Kaitseks (hedging): laenuandjad või investorid kasutavad CDS-i oma portfelli krediidiriski vähendamiseks;
• Spekuleerimiseks: investorid võivad osta CDS-i ilma alusvara omamata, kui nad usuvad, et referentsentiteedi krediidikvaliteet halveneb — nad võivad seeläbi kasu saada hinnatõusust või laienemisest;
• Arbitraažiks ja struktuurimiseks: keerukad strateegiad, mis kombineerivad CDS-e ja võlakirju või muid tuletisinstrumente, et realiseerida hinnavaatlustest tulenevat tulu.

Peamised riskid

CDS-id sisaldavad mitmeid riske, mida investorid peavad mõistma:

• Vastaspoole risk: kui kaitseandja ise läheb maksejõuetuks, ei pruugi hüvitist laekuda;
• Seaduslikud ja definitsiooniriskid: krediidsündmuse määratlus (nt missugustel tingimustel loetakse võlgnevus “vaikseks”) võib olla keeruline ja vaidlusalune;
• Lõikesobivuse (basis) risk: CDS-i hinna ja konkreetse võlakirja tegeliku väärtuse vahel võib tekkida erinevus;
• Likviidsusrisk: teatud referentsiturgudel võib ostu-/müügiturul saada raske lühikese aja jooksul positsiooni sulgeda;
• Süsteemne risk: suurte ja omavahel seotud CDS-positsioonide kuhjumine võib suurendada finantssüsteemi häirumise riski (nähtav 2008. aasta finantskriisis);
• Struktuurierinevused ja keerukus: indeksi-CDS-id, tranche-id ja muud struktureeritud toodete variandid võivad kätkeda keerukaid riske, mida on raskem hinnata.

Reguleerimine ja järelevalve

Pärast 2008. aasta krediidikriisi on CDS-turu regulatsioon tugevnenud: on kehtestatud rohkem läbipaistvust, nõutud keskset kliiringut ja paremat aruandlust tehingute kohta, et vähendada vastaspoole riski ja tagada turu stabiilsus. Samas võivad juriidilised erinevused ja riigipõhised reeglid turu toimimist endiselt mõjutada.

Kokkuvõte

CDS-id on võimsad finantstööriistad, mis võimaldavad nii riskimaandamist kui ka spekuleerimist krediidiriskiga. Enne CDS-i ostmist või müümist tuleb hästi mõista lepingutingimusi, võimalikku vastaspoole riski, krediidsündmuste definitsioone ja turu likviidsust. Kõrge tulupotentsiaaliga strateegiad võivad kätkeda olulisi riske, sealhulgas süsteemset ja juriidilist riski.

Kuna keegi ei veendu, et teil on võlakirjad, mille jaoks te krediidiriski vahetustehinguid saate, saavad inimesed nendega spekuleerida.

Küsimused ja vastused

K: Mis on krediidiriski vahetustehing (CDS)?

K: Kuidas erineb krediidiriski vahetustehing kindlustusest?

K: Kes kehtestab eeskirjad kindlustuse kohta?

K: Miks peab kindlustusseltsidel olema piisavalt raha, kui paljud inimesed vajavad korraga kindlustust?

K: Miks ei ole CDS-müüjate jaoks palju eeskirju?

K: Kas inimesed võivad krediidiriski vahetustehinguid kasutades ettevõtetega spekuleerida?

K: Kuidas toimib krediidiriski vahetustehing nagu võlakirjade kindlustus?

Otsing