Horvaatia kevad
Maspok (pärast Masovni pokret (horvaadi keeles), st massiliikumine) ehk Horvaatia kevad oli natsionalistlik ja separatistlik liikumine Jugoslaavia sotsialistlikus Horvaatia Vabariigis 1971. aastal. Liikumise nõudmised puudutasid esialgu serbia keele kasutamise välistamist ja horvaadi keele ainuõiget kasutamist Horvaatias, Horvaatia kuulutamist horvaatide rahvusriigiks ja Horvaatia kuulutamist keskaegse Horvaatia kuningriigi jätkuks. Maspoki lõppeesmärk oli iseseisev Horvaatia riik. Maspoki liikumist toetas suur osa Horvaatia kommunistidest, Horvaatia vabariigi poliitiline juhtkond ja Ustaše emigratsioon läänes.
Liikumise poliitilised nõudmised
Maspok kasutas Jugoslaavia föderaalriigi ründamiseks kolme põhipunkti: Horvaatia turismitööstuse tulude jagamine Jugoslaavias, Horvaatia poolt Jugoslaavia vähearenenud Jugoslaavia vabariikide fondi panustatud rahasumma ja Horvaatia ametliku horvaadi keele küsimus Horvaatias. Maspok nõudis horvaadi keele tunnustamist Horvaatia ametlikuks keeleks, selle ainuõiguslikku kasutamist hariduses, meedias ja riigiasjades, mis tähendas serbia keele väljasaatmist Horvaatiast. Maspok rõhutas horvaatide ja nende kultuuri eripära ning horvaatide ja teiste etniliste rühmade ja rahvusvähemuste vahelisi tsivilisatsioonilisi ja kultuurilisi erinevusi Jugoslaavias. Liikumine, mida horvaadid laialdaselt toetasid, nõudis eraldi rahvuslikku Horvaatia panka, Horvaatia armeed ja Jugoslaavia, Horvaatia esindajat ÜROs. Matica hrvatska (Horvaatia kultuuriorganisatsioon) ja Hrvatski tjednik (Horvaatia nädalaleht) läksid nii kaugele, et avaldasid uue Horvaatia riigi põhiseaduse eelnõu. Matica hrvatska avaldas (novembris 1971) täieliku loetelu Maspoki nõudmistest: Horvaatia määratlemine ainult Horvaatia rahva riigina, Horvaatia esindaja ÜROs, Horvaatia rahvuspank ja rahvusvaluuta, Horvaatia armee ja horvaadi ajateenijad, kes teenivad ainult Horvaatia armees, armees kasutatav horvaadi keel, Horvaatia riigiasjad, haridus ja meedia. Matica hrvatska, Maspoki liikumise kulminatsiooni ajal, tühistas töö serbohorvaadi sõnaraamatu kallal ja lükkas tagasi Novi Sadi kokkuleppe (ühise serbohorvaadi keele kohta). Novi Sadi kokkuleppel põhinev serbohorvaadi keele ortograafia asendati S. Babici, B. Finka ja M. Moguse koostatud ja Matica hrvatska poolt samal 1971. aastal trükitud horvaadi keele ortograafiaga. Zagrebi ülikool pakkus Maspoki poliitilistele nõudmistele laialdast ja avalikku toetust. Zagrebi ülikooli üliõpilased korraldasid Horvaatias massimeeleavaldusi, et väljendada oma toetust Maspokile.
Maspoki areng ja hääbumine
Mõnede ajaloolaste arvates oli Maspok Ustaše mässu Jugoslaavias, mida juhendasid, valvasid ja toetasid Savka Dabčević-Kučar, Miko Tripalo ja Pero Pirker, Horvaatia Kommunistliku Liidu poliitiline juhtkond. Oli mõningaid tõendeid, et Dabcevic-Kucar ja Tripalo tegid välismaal koostööd Ustaše juhtkonnaga ja töötasid Ustaše direktiive järgides Jugoslaavia riigi hävitamise kallal. Sel ajal mõistis Horvaatia Kommunistliku Liidu peasekretär Miloš Žanko avalikult hukka Matica hrvatska, Dabčević-Kučari, Tripalo ja Pirkeri destruktiivse natsionalismi. Žanko süüdistas Horvaatia kommunistide kümnendal täiskogul (jaanuaris 1970) Dabčević-Kučarit, Tripalot ja Pikerit, väites, et need kolm töötasid koos Matica hrvatskaga Jugoslaavia sotsialismi vastu ja Jugoslaavia destabiliseerimise nimel. Josip Brozi heakskiidul ja Bakarići abiga ekskommuniseeriti Žanko samal täiskogul Horvaatia kommunistlikust liidust. Teine tugev vastuseis Maspokile tuli Zagrebi Praxise rühma liikmetelt (eelkõige Rudi Supek, Milan Kangrga).
Mõned väiksemad serblaste vastased aktsioonid Horvaatias väljendusid kirillitsas kirjutatud märkide rüvetamises või hävitamises ning vägivallapuhangutes jalgpallivõistlustel. Horvaatia juhtkond veenis Brozi, et neil on olukord kontrolli all. Kui Broz külastas Horvaatiat 1971. aasta juulis, mängiti pärast Jugoslaavia hümni Horvaatia hümni.
Josip Broz surus Maspoki maha ja tegi samal ajal suure järeleandmise Horvaatia rahvuslusele. Broz lubas horvaadi keele kasutamist Horvaatias ja konföderaliseeris 1974. aastal Jugoslaavia põhiseaduse, andes Jugoslaavia vabariikidele vetoõiguse, kui nad lõpuks üritasid põhiseadust muuta. Jugoslaavia 1974. aasta põhiseadus tekitas Jugoslaavia serblaste seas suurt rahulolematust ja muret. Horvaatia kommunistliku liidu juhtkond, Dabčević-Kučar, Tripalo ja Pirker olid sunnitud oma riigi ja kommunistliku liidu ametitest tagasi astuma ning mõned Maspoki juhid arreteeriti ja vangistati. Arreteeritud Maspoki juhtide hulgas olid Franjo Tuđman ja Bruno Bušić.
Brozi tagakiusamine Serbia akadeemiliste ringkondade ja liberaalide vastu teistes Jugoslaavia vabariikides
1972. aasta jooksul. Broz kõrvaldas poliitikast ja riigiasjadest serbia kommunistid Marko Nikezić ja Latinka Perović, sloveeni Stane Kavčič ja makedoonia Krste Crvenkovski. Ajaloolaste arvates olid eluaegse Jugoslaavia presidendi valitsemise ajal ohtlikumad Jugoslaavia liberaalid kui Horvaatia Maspok.
Horvaatia natsionalistide lohutamiseks kiusas Broz taga serbia akadeemikuid, kes osutasid serbia rahva allutatud positsioonile Jugoslaavias. Kaks juhtivat serbia intellektuaali, Dobrica Ćosić (tuntud serbia kirjanik) ja Mihailo Đurić (Belgradi ülikooli õigusteaduskonna professor) seadsid kahtluse alla albaanlaste autonoomia õigustamise Serbia ajaloolise provintsi Kosovo suhtes ja küsisid, miks ei ole serblastel Horvaatias mingit autonoomset staatust ja miks on Vojvodina autonoomne, hoolimata sellest, et enamik selle elanikest olid serblased. Brozi režiim mõistis need kaks haritlast avalikult hukka ja neid kiusati taga. Professor Đurić, nähes Maspoki natsionalismi ja separatismi eskaleerumist Horvaatias, hoiatas, et sel ajal oli Serbia staatus Jugoslaavias äärmiselt diskrimineeriv ning Serbiat süüdistati halastamatult ja ebaõiglaselt tsentralismi ja unitaarsuse propageerimises. Đurić hoiatas veel, et keelatud on tõstatada küsimusi nende vastutuse kohta, kes panid Teise maailmasõja ajal iseseisvas Horvaatia riigis toime serblaste genotsiidi. Ta ütles, et Serbia Sotsialistliku Vabariigi piirid ei ole Jugoslaavia serblaste rahvuslikud ega ajaloolised piirid. Prof. Đurići kohtuprotsess ja kohtuotsus olid osa Brozi režiimi poliitilisest tasakaalust Maspoki tegevuse kulminatsiooni ajal Horvaatias ja Maspoki juhtkonna kohtuprotsessi ja vangistuse ajal.
Horvaatia kevad ja Jugoslaavia lagunemine
Horvaatia kevad mängis olulist rolli Jugoslaavia 1974. aasta põhiseaduse koostamisel. Põhiseadus halvas Jugoslaavia föderaalvõimu, viies riigi haldusõiguse üle Jugoslaavia liiduvabariikidele. Põhiseadus, mis oli ebapiisavalt ebaselge ja juba vabariikide ja provintside erinevate natsionalistlike rühmitustega saavutatud kompromisside tulemus, kujutas endast eraldumise kava.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Horvaatia kevad?
V: Horvaatia kevad ehk Maspok oli Jugoslaavia sotsialistlikus Horvaatia Vabariigis 1971. aastal toimunud natsionalistlik ja separatistlik mässuliste liikumine.
K: Millised olid liikumise esialgsed nõudmised?
V: Liikumise esialgsed nõudmised puudutasid serbia keele kasutamise välistamist ja horvaadi keele ainuõiget kasutamist Horvaatias, Horvaatia kuulutamist horvaatide rahvusriigiks ja Horvaatia kuulutamist keskaegse Horvaatia kuningriigi õigusjärglaseks.
K: Mis oli Maspoki liikumise lõppeesmärk?
V: Maspoki liikumise lõppeesmärk oli iseseisev Horvaatia riik.
K: Kes toetasid Maspoki liikumist?
V: Maspoki liikumist toetasid paljud Horvaatia kommunistid ja Ustaše emigratsioon läänes.
K: Millist keelt tahtis Maspoki liikumine keelekasutusest välja jätta?
V: Maspoki liikumine tahtis välistada serbia keele kasutamise.
K: Millist keelt soovis Maspok-liikumine kasutada eranditult Horvaatias?
V: Maspoki liikumine tahtis Horvaatias kasutada eranditult horvaadi keelt.
K: Milline oli Maspoki liikumise ajalooline nõue Horvaatia suhtes?
V: Maspoki liikumine väitis, et Horvaatia on keskaegse Horvaatia kuningriigi järeltulija.
