Krüptograafiline protokoll
Krüptograafiline protokoll (tuntud ka kui krüpteerimisprotokoll või turvaprotokoll) on abstraktne või olemasolev protokoll, mis täidab turvalisusega seotud funktsiooni ja rakendab krüptograafilisi meetodeid.
Protokoll kirjeldab, kuidas krüptograafilisi algoritme tuleks kasutada teabe kaitsmiseks. Protokolli kirjeldus peab sisaldama üksikasju kõigi andmestruktuuride ja esitusviiside kohta ning kõiki üksikasju selle kohta, kuidas programmid protokolli kasutavad.
Krüptograafilisi protokolle kasutatakse laialdaselt turvalise rakendustasandi andmeedastuse jaoks, et tagada edastatavate sõnumite turvalisus. Krüptograafilisel protokollil on tavaliselt vähemalt mõned neist omadustest:
- Võtmepõlvkond.
- Üksuse autentimine.
- Võtmekokkulepe.
- Edastatud sõnumite sümmeetriline krüpteerimine, kasutades kokkulepitud genereeritud võtit.
Terminit krüptoprotokoll kasutatakse erinevalt. Näiteks kasutavad krüptograafilised rakendusprotokollid sageli ühte või mitut aluseks olevat võtmevahetusprotokolli, mida mõnikord nimetatakse ka ise "krüptograafilisteks protokollideks", nagu näiteks Secure Sockets Layer (SSL), mis kasutab nn Diffie-Hellmani võtmevahetust, Diffie-Hellmani võib vaadelda kui täielikku krüptograafilist protokolli iseenesest teiste rakenduste puhul.
Näited
- Diffie-Hellmani võtmevahetus
- Interneti võtmevahetus
- IPsec
- Kerberos V5
Seotud leheküljed
- Turvaline kanal
Küsimused ja vastused
K: Mis on krüptograafiline protokoll?
V: Krüptograafiline protokoll (tuntud ka kui krüpteerimisprotokoll või turvaprotokoll) on abstraktne või olemasolev protokoll, mis täidab turvalisusega seotud funktsiooni ja rakendab krüptograafilisi meetodeid. See kirjeldab, kuidas krüptograafilisi algoritme tuleks kasutada teabe kaitsmiseks.
K: Millised on mõned krüptograafilise protokolli omadused?
V: Krüptograafilistel protokollidel on tavaliselt vähemalt mõned järgmistest omadustest: võtme genereerimine, üksuse autentimine, võtmekokkulepe, ülekantavate sõnumite sümmeetriline krüpteerimine kokkulepitud genereeritud võtme abil.
K: Kuidas kasutatakse krüptograafilisi protokolle?
V: Krüptograafilisi protokolle kasutatakse laialdaselt turvaliseks rakendustasandi andmeedastuseks, et kaitsta edastatavaid sõnumeid.
K: Kas on olemas näide tervikliku krüptograafilise protokolli kohta?
V: Jah, Secure Sockets Layer (SSL), mis kasutab nn Diffie-Hellmani võtmevahetust, on iseenesest täielik krüptograafiline protokoll teiste rakenduste jaoks.
K: Kas protokolli kirjeldus sisaldab üksikasju andmestruktuuride ja esitusviiside kohta?
V: Jah, protokolli kirjeldus peab sisaldama üksikasju kõigi andmestruktuuride ja esitusviiside kohta.
K: Kas see sisaldab ka üksikasju selle kohta, kuidas protokolli programmidega kasutada?
V: Jah, see sisaldab ka üksikasju selle kohta, kuidas kasutada protokolli programmide poolt.
