Jangtse tuur (Acipenser dabryanus), tuntud ka kui Dabry tuur, kuulub perekonda Acipenser, sugukonda Acipenseridae ja seltsi Acipenseriformes. See suur luukala on tuntud kui üks vähestest tänapäevalgi elavatest "vinniliste" tuuriliikidest ja seda kutsutakse sageli ka "elavaks fossiiliks" — liikude rühm, mille anatoomia on säilinud muutumatuna väga pika geoloogilise aja jooksul.
Välimus ja suurus
Jangtse tuur on pikkade kehaosade ja kõva, skuutidest (kilpidest) koosneva kaitsekattega. Keha on selgelt kondine, sabauim on asümmeetriline (heterotserkalne) ning nina on pikenenud ja varustatud ninaaluste ripsmetega (barbellidega), mis aitavad toitu otsida. Täiskasvanu pikkus võib olenevalt allikast ulatuda mitmesajast sentimeetrist üle mitme meetri; esineb teateid isenditest, mis on kasvanud kuni mitme meetri pikkusteks ja kaaluvad sadu kilograme. Suurus võib piirkonniti ja populatsiooniti varieeruda.
Levila ja elupaik
Liik on ajalooliselt elanud peamiselt Jangtse jõe põhivooludel ning seda on täheldatud ka mõnedes rannikualade jõgede harudes, nagu Qiantangi ja Minjiang, samuti Pärli jõe piirkonnas. Paljud varasemad elupaigad on inimtegevuse tagajärjel muutunud sobimatuks: paisud, süvendamine, veekvaliteedi halvenemine ja liiva kaevandamine on oluliselt vähendanud sobivaid kudemis- ja toitumisalasid.
Bioloogia ja elukäik
Jangtse tuur on anadroomne — kudeb magevees ning noorukid ja täiskasvanud võivad rännata soolasesse vette või rannaaladesse kasvamiseks (sõltuvalt populatsiooni ja piirkonna tingimustest). Kude toimub tavaliselt voolavates, kiviste või liivaste põhjadega jõelõikudes, kus emane munad vabastab ja isane viljastab. Munad on demersaalset laadi (põhja lähedal) ning noorloomad arenevad ja kasvavad alguses magevees või rannaaladel.
Ohud ja kaitse
Jangtse tuur on inimtegevuse tõttu tugevalt ohustatud. Peamisteks ohuteguriteks on ülepüük, elupaikade hävimine (erasised paisud, eriti suured rajatised nagu tammid, mis takistavad rännet ja hävitavad kudemisalasid), reostus ja veekvaliteedi halvenemine. Nende tegurite koosmõjul on populatsioon viimastel aastakümnetel drastiliselt kahanenud ning rahvusvaheliselt ja riiklikult liigile omistatakse kõrge ohustatuse staatus (IUCN kategooriasid ja riiklikke kaitsemeetmeid rakendatakse).
Hiina on liiki rangelt kaitse alla võtnud — kaitse all olles nimetatakse seda sageli "rahvuslikuks aardeks" sarnaselt hiidpandale. On käivitatud aretus- ja taastamisprogramme, kus pangatud aretused ja taasasustamised on suunatud populatsioonide taastamisele, kuid nende edu sõltub eelkõige elupaikade parandamisest ja rändeteede avamisest.
Mida saab teha?
- Toetada ja arendada elupaikade taastamist (kudealade taastamine, rändeteede avamine, saaste vähendamine).
- Tugevdada kalapüügi- ja paisude haldusreegleid, et võimaldada looduslikke rände- ja kudemistingimusi.
- Toetada teadusuuringuid ning aretus- ja taasasustamisprogramme, mis suurendavad tõenäosust, et liik säilib ka tulevikus.
Kuigi Jangtse tuur on ajalooliselt olnud muljetavaldava suuruse ja pika evolutsioonilise ajaloo kandja, sõltub selle tulevik tugevalt inimeste otsustest ja sellest, kas suudetakse vähendada elupaikade kadumist ning tagada elujõulised populatsioonid nii vangistuses kui looduses.