Elektrihävitus
Elektrilöögi või elektrilöögi all mõistetakse seda, kui elustikku läbib elektrienergia. See juhtub, kui inimkeha puutub kokku elektrivooluga. Sõna "elektrilöögi" sai alguse elektri ja hukkamise portmanteau'st, mis viitab elektritooliga hukatud inimestele, kuid on kujunenud nii, et sellega kirjeldatakse kõiki surmaga lõppevaid kokkupuuteid elektriga. Mittesurmaga kokkupuuteid nimetatakse elektrilöögiks või lihtsalt "elektrilöögiks".
Inimkeha mõjutab elektrivool (mõõdetuna amprites). Kui elektrivool on tugev, võib see peatada südamelöögi ja põhjustada surma. Suur vool võib põhjustada tõsiseid põletusi ja isegi küpsetada ohvri elusalt. Selleks, et vool voolaks läbi keha, on vaja piisavalt suurt pinget, tavaliselt üle 50 volti vahelduvvoolu, ja pingegeneraator peab suutma anda piisavalt voolu. Ülikõrged pinged, näiteks väikesest Tesla mähisest, annavad nii väikese voolu, et inimene tunneb vaid kihelust. Suur Tesla mähis võib põletada ja tappa.
Ohutusseadmed, nagu GFCI või RCD, püüavad kaitsta inimest mis tahes voolu eest, mis on suurem kui 5 kuni 30 mA (0,005 kuni 0,03 amprit). Inimese lihased halvatakse - kahjustatud käsi või jalg ei saa liigutada - 10-20 mA voolu korral; selle tulemusel ei pruugi ohver olla võimeline teda šokis olevast juhtmest lahti laskma. Umbes 20 mA juures on hingamine raskendatud. Umbes 75 mA juures hingamine lakkab. 100 mA juures fibrilleerub süda -- surm on kiire. 200 mA juures tekivad rasked lihaskontraktsioonid ja põletus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on elektrilöögid?
V: Elektrilöögi all mõistetakse seda, kui elekter läbib midagi elusat, tavaliselt inimkeha. See võib olla surmaga lõppev või mittesurmaga lõppev, kusjuures surmaga lõppevat kohtumist nimetatakse elektrilöögiks ja mittesurmaga lõppevat kohtumist elektrilöögiks või lihtsalt "elektrilöögiks".
K: Kui palju voolu on vaja, et vool voolaks läbi keha?
V: Selleks, et vool voolaks läbi keha, on vaja piisavalt suurt pinget, tavaliselt üle 50 volti vahelduvvoolu, ja pingegeneraator peab olema võimeline andma piisavalt voolu.
K: Milliseid ohutusseadmeid kasutatakse inimeste kaitsmiseks elektrilöögi eest?
V: Ohutusseadmed, nagu GFCI või RCD, püüavad kaitsta inimest mis tahes voolu eest, mis on suurem kui 5 kuni 30 mA (0,005 kuni 0,03 amprit).
K: Millise elektrivoolu taseme juures inimese lihased halvatakse?
V: Inimese lihased halvatakse - kahjustatud käsi või jalg ei saa liigutada - voolu korral 10 kuni 20 mA; selle tulemusena ei pruugi ohver olla võimeline lahti laskma teda šokeerivast juhtmest.
K: Millise elektrivoolu taseme juures muutub hingamine raskeks?
V: Umbes 20 mA juures on hingamine raskendatud.
K: Millise elektrivoolu tugevuse juures fibrilleerub süda?
V: 100 mA juures fibrilleerub süda -- surm on kiire.
K: Mis juhtub 200 mA elektrivoolu juures?
V: 200 mA juures tekivad rasked lihaskontraktsioonid ja põletus.
