Elektrilöök — mis see on, põhjused, tagajärjed ja ohutus

Elektrilöök: mis see on, põhjustused, tagajärjed ja ohutus. Loe ennetustest, esmaabist ja nõuannetest, et vältida põletusi, südamevigu ja eluohtlikke vigastusi.

Elektrilöök ehk elektrienergia läbi keha kulgemine tekib siis, kui inimkeha puutub kokku elektrivooluga. See juhtub nii otsese kontaktina eluvoolu kandva osaga kui ka juhtmetega, mis on vigastatud või niiskuse kaudu maandamatud. Termin „elektrilöök” tuleb inglakeelsest sõnast electrocution (elektri + hukkamine) ja algselt viitas surmaga lõppenud juhtumitele, kuid tänapäeval kasutatakse seda nii surmaga lõppeva kokkupuute kui ka mittesurmava šoki kirjeldamiseks. Mittesurmava kokkupuute puhul räägitakse tavaliselt lihtsalt elektrilöögist või šokist.

Mida elektrilöök kehaga teeb

Inimkeha mõjutab elektrivool (mõõdetuna amprites). Oluline on mõista kolme suurt tegurit: pinge (voldid), vool (amprid) ja keha takistus. Keha takistus sõltub nahast, naha niiskusest, kontaktpinna suurusest ja teest läbi keha (nt käest jalani läbiv vool on eriti ohtlik südame jaoks). Kui vool on piisavalt tugev ja läbib südame või hingamislihaseid, võib see põhjustada arütmiaid, hingamise seiskumist või tugevaid lihasspasse.

AC vs DC ja sageduse tähtsus

Vahelduvvool (AC), eriti sagedusel 50–60 Hz, on südame jaoks ohtlikum kui alalisvool (DC) sama voolu korral, sest see soodustab vatsakeste fibrillatsiooni. DC tekitab sageli tugeva, kestva lihaskontraktsiooni, mis võib ohvri kinni hoida kontaktisikuga.

Voolutasemed ja nende efektid

• ~0,5–1 mA — pinge tundmine või kerge kipitus (subjektiivne tunne).
• 1–10 mA — tugevam valu, kontrollitud liigutused, võimalik hirm.
• 10–20 mA — „let-go” piir; lihaste halvatus võib takistada kontakti lõpetamist.
• 20–50 mA — hingamise häired ja tugevad lihaskrambid.
• ~75–100 mA — kõrgendatud risk südame fibrillatsiooniks; hingamine võib lakkada.
• >200 mA — tõsised lihaskontraktsioonid, tugevad põletused ja suur risk surmaks.

Need väärtused on ligikaudsed; tegelik ohutus sõltub kokkupuute kestusest, joogaveest/niiskusest, kehateest ja sellest, kas vool läbib südant. Väike pinge (alla ~50 V) on kuivades tingimustes sageli vähem ohtlik, kuid märg nahk või ebatavaline kontakt võib muuta ka madala pinge ohtlikuks.

Põhjused ja tüüpilised ohukohad

• Vigased või paljastatud elektrijuhtmed, katkised pistikud ja seadmed.
• Hooldamata elektrisüsteemid (korteris, tööstuses, ehitusel).
• Märjad tingimused — veega kokku puutuvad seadmed, vihm, märjad põrandad.
• Töö elektriga ilma sobiva väljaõppe ja kaitsevahenditeta.
• Lastele ligipääs võrguseadmetele ja pistikutele.

Elektrilöögi tagajärjed

Tagajärjed ulatuvad väikesest kipitusest kuni surmani. Enimlevinud kahjustused:

• Välised ja sisemised põletused kontaktpunktides — pindmised ja sügavad kudede kahjustused.
• Südame rütmihäired, vatsakeste fibrillatsioon ja äkksurm.
• Hingamisseiskus või hingamispuudulikkus.
• Neurologilised kahjustused: närvikahjustused, püsivad tundlikkuse- või liigutusprobleemid.
• Traumad — kukkumisest tulenevad vigastused (luud, pea), kui inimene kukub šoki tõttu.

Esmaabi elektrilöögi korral

Peamine reegel: ära puutu kannatanut, kuni ohtlik vooluallikas on välja lülitatud või ohutus tagatud. Järgida saab neid samme:

• Kui võimalik, lülita vool välja (peatükk, lüliti). Kui ei saa voolu välja lülitada, eralda kannatanu voolust mittejuhtiva eseme (kuiv puit, plastjääk) — ära kasuta märga riietust ega metallist tööriistu.
• Kutsu abi ja helista hädaabinumbrile — kirjeldage olukorda ja võimalikku elektrišokki.
• Kontrolli teadlikkust ja hingamist. Kui kannatanu ei reageeri ja ei hinga normaalselt, alusta koheselt elustamist (CPR) ja kasuta defibrillaatorit (AED), kui see on saadaval ja oled väljaõppinud.
• Kui kannatanu hingab ja on teadvusel, hoia teda soojas ja rahulikuna; jälgi hingamist ja teadvust kuni abi saabumiseni.
• Põletusi ei tohi jahutada veega liiga kaua väga külma veega üleüldiselt jahutada kuni 20 minutit — esmaabi juhised varieeruvad; väldi põlenud riiete jõulist äravõtmist, kui need on kinni sulanud nahale.
• Kui on langenud ja kahtlustad selja- või kaelavigastust, ära liiguta kannatanut peale esmase ohutuse hindamist, välja arvatud juhul, kui ta on otseses eluohtlikus keskkonnas.

Ennetus ja ohutus

Elektrilööke saab ennetada järgides lihtsaid, kuid tõhusaid meetmeid:

• Kasuta kaitsemeetmeid nagu GFCI või RCD, mis katkestavad voolu, kui lekkiv vool ületab ~5–30 mA.
• Hoolda elektrisüsteeme regulaarselt, kasuta sertifitseeritud elektrikuid keerukamate tööde puhul.
• Kaitse pistikud ja juhtmed, ära kasuta katkiseid seadmeid.
• Väldi elektriseadmete kasutamist märjades tingimustes; kanna töö juures sobivaid isikukaitsevahendeid (isolatsioonkindad, jalatsid).
• Paigalda kaitselülitid töökohtadesse, kus on niiskus või välitingimused.
• Haridusta lapsi elektriohutuse osas ja kasuta lapsekaitselisi pistikukaitsmeid.
• Töödelda kõrgepingelisi seadmeid ainult väljaõppinud töötajatega ja järgida tööhügieeni reegleid: maandus, isolatsioon, märkide ja tõkkete kasutamine.

Mida meeles pidada

Elektrilöögi oht ei sõltu ainult pingest — olulisem on vool ja tee läbi keha. Märg nahk, kokkupuute kestus, voolu läbiv rada ning sagedus (AC vs DC) määravad riski. Kaitsemasinad, automaatsed katkestid ja korrektne hooldus vähendavad juhtumeid. Elektrilöök on meditsiiniline hädaolukord: isegi kui kannatanu tundub hiljem normaalne, võivad sisemised kahjustused (süda, närvid) avalduda hiljem — pöördu arsti poole pärast igat märkimisväärset kokkupuudet elektriga.

Küsimused ja vastused

K: Mis on elektrilöögid?

K: Kui palju voolu on vaja, et vool voolaks läbi keha?

K: Milliseid ohutusseadmeid kasutatakse inimeste kaitsmiseks elektrilöögi eest?

K: Millise elektrivoolu taseme juures inimese lihased halvatakse?

K: Millise elektrivoolu taseme juures muutub hingamine raskeks?

K: Millise elektrivoolu tugevuse juures fibrilleerub süda?

K: Mis juhtub 200 mA elektrivoolu juures?

Otsing