Epikureism
Epikureism on filosoofia, mis põhineb Epikurose õpetustel. See sai alguse umbes 307 eKr. Epikuros oli materialist, kes uskus, et on olemas aatomid. Õpetus aatomitest sai alguse Demokritose poolt. Epikuros oli materialist ja ründas jõuliselt ebausku.
Epikurose järgi on jumalad passiivsed: Nad ei sekku maailma. Aristippose järgi uskus Epikuros, et suurim hüve on teatud rõõmud ja sellise meeleseisundi saavutamine, kus ei ole hirmu ega valu. Epikureus on hedonismi üks vorm, sest ta kuulutab, et nauding on ainus olemasolev hüve. Epikureism ütleb, et valu puudumine on suurim nauding; samuti propageerib ta lihtsat elu. Need ideed muudavad selle piisavalt erinevaks "hedonismist", nagu seda tavaliselt määratletakse.
Epikureuse arvates saavutati kõrgeim rõõm (rahu ja hirmuvabadus) teadmiste, sõpruse ning voorusliku ja mõõduka eluviisi kaudu. Epikuros rääkis soodsalt lihtsate naudingute nautimisest; ta pidas silmas ka hoidumist kehalistest soovidest, nagu seks ja isu, peaaegu nagu askees.
Ta väitis, et söömisel ei tohiks süüa liiga rikkalikult, sest see võib hiljem põhjustada rahulolematust, näiteks sünget arusaamist, et tulevikus ei saa selliseid hõrgutisi endale lubada. Samamoodi võib seks viia suurenenud iha ja rahulolematuseni seksuaalpartneriga. Epikuros ei sõnastanud laiaulatuslikku sotsiaalse moraali süsteemi, mis oleks säilinud.
Epikureism oli algselt väljakutse platonismile, kuigi hiljem sai sellest stoismi peamine vastane. Epikuros ja tema järgijad vältisid poliitikat. Hellenismi lõpuajal ja Rooma ajal õitsesid paljud epikureuse seltsid (näiteks Antiookias, Aleksandrias, Rhodoses ja Ercolanos).
Lucretius oli selle tuntuim Rooma pooldaja. Rooma keisririigi lõpuks oli epikureism pärast kristlikke rünnakuid ja repressioone peaaegu välja surnud, kuid 17. sajandil taaselustas selle kristliku õpetusega kohandanud atomist Pierre Gassendi.
Mõned Epikurose kirjutised on säilinud. Mõned teadlased leiavad, et Lucretiuse eepos "Asjade olemusest" esitab ühes teoses epikureismi peamised argumendid ja teooriad. Paljud Herculaneumi papüürusevillast välja kaevatud papüürusekäärud on epikureuse tekstid. Vähemalt mõned neist on arvatavasti kuulunud epikureuse Philodemosele.
Epikuros
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Epikuros?
V: Epikuros oli materialistlik filosoof, kes elas umbes 307 eKr. ja õpetas aatomitest, mida oli esimesena alustanud Demokritos. Ta ründas jõuliselt ka ebausku ja uskus, et suurimaks hüvanguks on teatud rõõmud ja sellise meeleseisundi saavutamine, kus ei ole hirmu ega valu.
K: Mis on epikureism?
V: Epikureism on filosoofia, mis põhineb Epikurose õpetustel. See on hedonismi vorm, mis kuulutab naudingut ainukeseks hüvanguks, propageerides valu puudumist kui suurimat naudingut ja lihtsat elu.
K: Kuidas Epikuros suhtus kehalistesse ihadesse?
V: Epikurose järgi peaks peaaegu askeesi korras hoiduma kehalistest ihadest, nagu seks ja isu, hoiduma. Ta väitis, et söömisel ei tohiks süüa liiga rikkalikult, et vältida hilisemat rahulolematust. Samamoodi võib seks viia suurenenud iha ja rahulolematuseni seksuaalpartneriga.
K: Millised olid epikureismi peamised vastased?
V: Epikureismi peamised vastased olid platonism ja stoism.
K: Kas Epikuros sõnastas mingit sotsiaalset moraali?
V: Ei, ta ei sõnastanud mingit laiaulatuslikku sotsiaalse moraali süsteemi, mis oleks tänapäevani säilinud.
K: Kust võib leida Epikurose kirjutisi tänapäeval?
V: Mõned Epikurose kirjutised on tänapäeval säilinud; lisaks sellele arvatakse, et paljud Herculaneumis Villa dei Papiris välja kaevatud papüürusekäärud on kirjutatud tema või tema järgija Philodemos'i poolt. Lucretiuse luuletus "Asjade olemusest" esitab samuti tema õpetuste põhiväiteid ja teooriaid.
