Ernst Heinrich Weber — Saksa arst ja eksperimentaalpsühholoogia rajaja
Ernst Heinrich Weber — Saksa arst ja eksperimentaalpsühholoogia rajaja; tema aistingute uurimused ja Weberi seadus muutisid psühholoogiat ja füsioloogiat.
Ernst Heinrich Weber (24. juuni 1795 - 26. jaanuar 1878) oli saksa arst ja füsioloog, keda peetakse üheks eksperimentaalpsühholoogia rajajaks. Ta oli nii oma eluajal kui ka pärast seda mõjukas ja oluline tegelane füsioloogia ja psühholoogia valdkonnas. Weberi teadustöö keskendus inimese aistingutele ja puudutuse tajule ning eelkõige sellele, kuidas mõõta ja kvantifitseerida meelte tundlikkust. Tema range ja süsteemne eksperimentaalmetoodika andis tulevastele psühholoogidele, füsioloogidele ja anatoomidele uue suuna ja uurimisalused.
Weber sündis akadeemilises peres — tema isa töötas Wittenbergi ülikooli professorina — ja õppis meditsiini ning spetsialiseerus anatoomiale ja füsioloogiale. Kaks tema nooremat venda, Wilhelm ja Eduard, olid samuti mõjukad teadlased: üks tegeles füüsikaga ja teine anatoomiaga. Ernst Heinrich Weberist sai Leipzigi ülikooli õppejõud ja professor ning ta töötas seal suure osa elust, pühendudes õppetööle ja laboriuuringutele.
Peamised avastused ja meetodid
- Weber kirjeldas ja mõõtis niinimetatud erinevuse läve (just noticeable difference, JND): väikseima muutuse suuruse stiimulis, mida inimene suudab veel eristada. Tema töö näitas, et see minimaalne eristuv muutus ei ole konstantne, vaid proportsionaalne esialgse stiimuli tugevusega.
- Sellest põhimõttest arenes hiljem tuntud Weberi seadus — ideena, et tajuline diferentsiaal ΔI sõltub lähtest I suhtega ΔI / I = const. See oli aluseks psühhofüüsika edasisele arendamisele, mille populaarseks tegija oli Gustav Fechner.
- Weberi eksperimendid hõlmasid praktilisi mõõtmisi, näiteks kaalude võrdlemist (tema hinnanguline suhteväärtus kaalude puhul on ligikaudu 1/40 ehk ~2,5%) ja kahe-punkti diskrimineerimise testi, kus mõõdati, kui lähedal käega tunnetatud punktid võivad olla, et neid koha peal eristada. Ta leidis, et tundlikkus varieerub kehaositi — sõrmeotsad on väga tundlikud, selg seevastu palju vähem.
- Ta uuris ka lihas- ja liigutustajule (kinesteesia) ning rõhutas täpsete, korduvate eksperimentide ja mõõtmiste tähtsust psühholoogiliste nähtuste uurimisel.
Mõju ja pärand
Weberi töö oli pöördepunktiks sensoorse füsioloogia ja psühholoogia vahelisele sidemele: ta näitas, et subjektiivseid aistinguid saab uurida objektiivsete ja kvantitatiivsete meetoditega. Tema tulemused ja meetodid avasid tee psühhofüüsikale, mõjutasid otseselt Fechneri teooriaid ning hiljem ka Wilhelm Wundti ja teiste eksperimentaalpsühholoogide tööd. Tänapäeval kannavad paljud psühholoogia ja sensoorika teemad Weberi ideede selget jälge — eriti rõhuasetus mõõtmisele, kontrollitud eksperimentidele ja meelelise tundlikkuse süsteemsele võrdlemisele.
Weberi pärand on nii teoreetiline kui ka metoodiline: tema tähelepanekud erinevuse läve kohta ja kehaosadevaheline tuntavuse erinevus jäävad oluliseks osaks meelteuuringutest ning tema eeskuju rangetest eksperimentaalpraktikatest jätkab mõjule kaasaegses psühholoogias ja neuroteaduses.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Ernst Heinrich Weber?
V: Ernst Heinrich Weber oli saksa arst ja üks eksperimentaalpsühholoogia rajajaid.
K: Mis oli Weberi eriala?
V: Weber spetsialiseerus anatoomiale ja füsioloogiale.
K: Milline oli Weberi panus psühholoogiasse?
V: Weberi uurimused aistingute ja puudutuse kohta ning tema rõhuasetus headele eksperimentaalmeetoditele andsid tulevastele psühholoogidele, füsioloogidele ja anatoomidele uue suuna ja uurimisvaldkonnad.
K: Milline oli Weberi perekondlik taust?
V: Weber sündis akadeemilise taustaga, tema isa töötas Wittenbergi ülikooli professorina. Kaks tema nooremat venda, Wilhelm ja Eduard, olid samuti akadeemilistes ringkondades mõjukad, mõlemad teadlastena.
K: Kus Weber töötas õppejõu ja professorina?
V: Weber töötas lektori ja professorina Leipzigi ülikoolis ja jäi sinna kuni pensionile jäämiseni.
K: Millal Weber sündis ja millal ta suri?
V: Weber sündis 24. juunil 1795. aastal ja ta suri 26. jaanuaril 1878. aastal.
K: Milline oli Weberi uurimuste tähtsus aistingute ja puudutuse kohta?
V: Weberi uurimused aistingute ja puudutuse kohta olid olulised, sest need andsid tulevastele psühholoogidele, füsioloogidele ja anatoomidele uue suuna ja uurimisvaldkonnad.
Otsige