Täidesaatvad funktsioonid
Täidesaatvad funktsioonid on inimeste aju psüühiliste võimete kogum, mis on vastutavad ja vajalikud selleks, et keegi suudaks oma käitumist kontrollida. Täidesaatvad funktsioonid hõlmavad järgmist:
- Tähelepanu juhtimine - võime valida, millele tähelepanu pöörata.
- Kognitiivne pärssimine - võime juhtida tähelepanu kõrvale segavaid asjaolusid.
- Inhibitoorne kontroll - võime harjutada ohjeldamist
- Töömälu - võime salvestada teavet ajutiselt, et tõhusalt täita keerulisi ülesandeid.
- Kognitiivne paindlikkus - võime mõelda mitmele asjale korraga ja lülituda ülesannete vahel ümber.
Sisu
· 1 Üksikute funktsioonide kirjeldused
o 1.1 Tähelepanu juhtimine
o 1.2 Kognitiivne pärssimine
o 1.3 Inhibeeriv kontroll
o 1.4 Töömälu
o 1.5 Kognitiivne paindlikkus
· 2 Füüsikalised omadused
o 2.1 Prefrontaalne ajukoorem
§ 2.1.1 Haiguste ja/või häirete korral
Üksikute funktsioonide kirjeldused
Tähelepanu juhtimine
Kognitiivne pärssimine
Inhibeeriv kontroll
Töömälu
Kognitiivne paindlikkus
Füüsikalised omadused
Prefrontaalne ajukoor
Haiguste ja/või häirete korral
Täitevfunktsioone kontrollitakse peamiselt aju osast, mida nimetatakse prefrontaalseks ajukooreks, mis sõltub reguleeritud ja piisavast dopamiini pakkumisest. Sõltuvuse, ADHD, autismi ja muude närvisüsteemi häirete korral on võimalik, et see ajuosa saab ainult osa dopamiinist, mida ta vajab, et töötada täisvõimsusel. Selle tulemusena võib inimene kaotada osalise või isegi täieliku kontrolli nende vaimsete võimete üle. On võimalik, et suurendades dopamiini tootmist ajus ravimite, treeningu või mitmesuguste muude meetodite abil, saab prefrontaalne ajukoor täiendavat dopamiini ja inimene võib taastada kontrolli mõne või kõigi nende funktsioonide üle.
Küsimused ja vastused
K: Mis on täidesaatvad funktsioonid?
V: Täidesaatvad funktsioonid on kognitiivsed protsessid, mida kõrgemad loomad, sealhulgas inimesed, kasutavad oma käitumise kontrollimiseks. Need hõlmavad valikuid selle kohta, mida teha ja mida kontrollida ning kas valitud eesmärgid on saavutatud.
K: Millised on mõned näited täidesaatvatest funktsioonidest?
V: Täidesaatvate funktsioonide hulka kuuluvad näiteks tähelepanu juhtimine, kognitiivne pärssimine, pärssiv kontroll, töömälu ja kognitiivne paindlikkus. Kõrgemad täidesaatvad funktsioonid eeldavad mitme põhilise täidesaatva funktsiooni kasutamist ja hõlmavad planeerimist ja sujuvat intelligentsust (näiteks arutlemine ja probleemide lahendamine).
K: Kuidas arenevad täidesaatvad funktsioonid aja jooksul?
V: Täidesaatvad funktsioonid muutuvad inimese eluea jooksul ja neid saab igal ajal parandada.
K: Milliseid teste kasutatakse nende funktsioonide taseme hindamiseks?
V: Nende funktsioonide taseme hindamiseks on välja töötatud testid, näiteks Stroopi test või Behaviour Rating Inventory of Executive Functions skaala.
K: Kuidas erineb operantne konditsioneerimine täitevfunktsioonide kasutamisest?
V: Operatiivse konditsioneerimise puhul "õpetatakse" üksikisikut reageerima teatud viisil antud stiimulile, samas kui täitevfunktsiooni kasutamisel peab üksikisik samu oskusi kasutades reageerima stiimulile. Seda nimetatakse pärssivaks kontrolliks.
K: Milline osa ajust on vajalik täidesaatva funktsiooni jaoks?
V: Prefrontaalne ajukoor on vajalik, kuid mitte ainult piisav täidesaatva funktsiooni jaoks; ka muud aju osad mängivad rolli inhibeeriva kontrolli vahendamisel.
K: Millised tingimused mõjutavad kognitiivset kontrolli?
V: Kognitiivset kontrolli mõjutavate seisundite hulka kuuluvad sõltuvus, tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire, autism ja muud kesknärvisüsteemi häired.
