Vormel-1 punktisüsteem: ajalugu, reeglid ja punktiarvestus

See on Fédération Internationale de l'Automobile (FIA) poolt kasutatav vormel-1 maailmameistrivõistluste punktisüsteem. FIA kasutab seda süsteemi alates 1950. aasta hooajast FIA sõidukijuhtide ja konstruktorite maailmameistrivõistluste otsustamiseks. Meistritiitlid antakse sõitjale ja konstruktorile (autoehitajale), kes koguvad hooaja jooksul kõige rohkem punkte.

Põhiprintsiibid

Punktisüsteemi eesmärk on eristada sõitjate ja meeskondade hooaja sooritusi järjestuse alusel. Üldised reeglid on lihtsad:

• punkte antakse finišeerinud kohtade põhjal;
• konstruktorite arvestuses liidetakse meeskonna pilootide teenitud punktid;
• sama punktisumma tekkimisel otsustab võrdseisus (tie) "count-back" ehk rohkemate võitude, teise kohtade jne arv;
• erijuhtudel (nt võistluse tühistamine või katkestamine) võib punkte antakse vähendatud mahus vastavalt FIA regulatsioonidele.

Praegune süsteem (alates 2010. aastast)

Alates 2010. aastast kehtib põhiline F1 punktijaotus esimese kümne koha vahel järgmiselt: 25–18–15–12–10–8–6–4–2–1 (esimese kuni kümnenda koha punktid). Need punktid lähevad arvesse nii sõitjate kui ka konstruktorite arvestuses (kui sõitja on kirjas meeskonna võistlusnumbrisse).

Lisaks tavalisele punktijaotusele kehtivad mõned täiendavad sätted:

• Kiireima ringi punkt: 2019. aastal taastati üks täiendav punkt kiireima ringi eest — seda punkt ei anta automaatselt: selleks peab kiireima ringi sõitja olema lõpetanud võistluse esikümnes (top 10). Kui kiireima ringi omanik ei ole top 10-s, punkte ei jagata.
• Sprintvõistlused: alates 2021. aastast hakati katsetama lühemaid "sprint" võistlusi mõnel võistlusnädalavahetusel. Punktide jaotus sprintidel on aja jooksul muutunud — alates 2022. hooajast anti sprinte tulemustele punkte esimese kaheksale kohale (8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1). Sprintide punktid loevad samuti nii sõitjate kui konstruktorite arvestusse.
• Osalised ja vähendatud punktid: kui võistlus katkestatakse ja seda ei saa alustada uuesti, võivad punktid olla vähendatud vastavalt läbitud distantsile; selle reeglistiku detailid on kirjas FIA tehnilistes ja spordireeglites ning on aja jooksul täpsustunud.

Ajaloost — peamised muudatused

Punktisüsteem on F1 ajaloos mitu korda muutunud, et ajakohastada võistluse konkurentsivõimet ja autode arvu ning et paremini peegeldada hooaja sooritusi. Mõned tähenduslikud etapid:

• 1950. aastatel anti punkte vähesele arvule esikohale ning lisaks anti punkte kiireima ringi eest (see polnud püsiv kõigil perioodidel).
• Mõnel perioodil (nt aastatel 1950–1959) kuulus kiireima ringi eest punkt meistrivõistluste arvestusse.
• Mõnel hooajal (näiteks lõppenud 1980ndatel) kasutati "drop-score" süsteemi, kus ei arvestatud hooaja kõiki tulemusi, vaid ainult teatud arvu parimaid tulemusi. See viis ka ebaharilike lõpptulemusteni: 1988. aastal tekitas selline reegel segadust, kui Alain Prost ja Ayrton Senna olid mõlemad McLareni sõitjad ja kuigi Prost kogus hooaja jooksul rohkem punkte, tuli arvestusse ainult osa tulemustest ning Senna selgitas ennast tiitli võitjaks.
• 2003–2009 oli punkte antud esikümme asemel laiemalt: 2003–2009 andis punktid esimesele kaheksale kohale (10–8–6–5–4–3–2–1), et paremini eristada konkurente. 2010. aastal süsteem uuendati ning anti rohkem punkte võitjale (25 punkti) — eesmärgiga võimaldada rohkematel meeskondadel ja sõitjatel punkte koguda ning muuta võitressursid väärtuslikumaks.

Kuidas punktid konstruktorite arvestuses töötavad

Konstruktorite maailmameistri tiitli määramisel liidetakse meeskonna ehk konstruktoriga seotud kõigi sõitjate hooaja jooksul teenitud punktid (need punktid on tavaliselt saadud meeskonna ametlikult registreeritud pilootidelt igas võistluses). Kui meeskonda esindab hooaja jooksul rohkem kui kaks erinevat sõitjat (nt vigastuste või vahetuste tõttu), kehtib konstruktorile ainult võidu- ja kaasnevate punktide summa nende sõitude eest, kus sõitja esindas antud konstruktorit.

Võrdseisud ja erijuhud

• Kui hooaja lõpus on võrdne punktisumma, otsustatakse tiitel "count-back" meetodil: võrreldakse esmalt võitude arvu, seejärel teisena, kolmandana jne kuni erinevus leitakse.
• Punkte ei anta sõitjale, kes on võistluselt diskvalifitseeritud või kelle tulemus on tühistatud; samuti võib FIA määrata karistusi, mis mõjutavad punkte.

Mõned rekordid ja ajaloolised tähelepanekud

Kõige domineerivamate hooaegade ja punktisummade osas on erinevatel ajastutel eri rekordid, sest süsteemide ja arveldusreeglite muutused mõjutavad ka maksimaalset võimalikku punktikogust ühel hooajal. Näiteks Jim Clark kogus nii 1963. kui ka 1965. aastal maksimaalselt 54 punkti (tol ajal punktisüsteemid arvestasid teisiti ja hooajate võistluste arv oli väiksem). Viimastel aastatel oli Michael Schumacher eriti stabiilne: 2002. aasta hooaja jooksul oli ta igal võistlusel poodiumil ja kogus hooaja jooksul väga palju punkte. Konstruktoritest on ühed ajalooliselt tugevamad näited McLaren (väga tugev 1988. aasta hooaeg) ja Ferrari (näiteks 2002. aasta väga domineeriv hooaeg).

Kokkuvõte

F1 punktisüsteem on aja jooksul kohanenud, et paremini kajastada võistluse toimimist, laiendada konkurentsi ja vastata meeskondade ning televaatajate ootustele. Praegu jagatakse peapunkte esimesele kümnele kohale (25–18–15–12–10–8–6–4–2–1), lisaks on kehtestatud eripunkt fastesima ringi eest (alates 2019) ja sprintide punktid mõnel nädalavahetusel. Täpsemad reeglid (nt punktide vähendamine katkestatud sõidu korral või sprindi täpne punktijaotus) on kirjas FIA ametlikes reglementides ning võivad hooajati täpsustuda.

Otsing