Fustat — Egiptuse esimene araabia pealinn (asutatud 641) ja varemed Kairos
Avasta Fustat — Egiptuse esimene araabia pealinn (asutatud 641): ajaloo varemed Kairos, põlenud linna lummavad jäänused ja unustatud pärand.
Fustat (araabia keeles al-Fustat, sõnaotseses tähenduses „telk”) oli esimene araabia pealinn Egiptuses. See asutati 641.–642. aastal pKr pärast araablaste sissetungi ja Aleksandria (Aleksandria) vallutamist. Nimi viitab legendile, et vallutajate juht Amr ibn al‑As pani siin oma telgi — sealt sai linn oma nime.
Asukoht ja tähtsus
Fustat asus Niiluse (Niiluse) idakaldal, praeguse vanalinna ehk Kairo lõunaosas. Selle paigutus tegi linnast tähtsa administratiivse ja sõjalise keskust — sealt juhiti Egiptuse provintsi ja korraldati edasisi lahinguid ja vallutusi. Fustat kasvas kiiresti: sinna koondusid ametnikud, kaupmehed, käsitöölised ja sõdurid. Linnast kujunes oluline kaubandus- ja tööstuskeskus (tekstiilitööstus, laevaehitus, turud), kus kohtusid ida-lääne kaubatee ja Niiluse veetransport.
Fustat kui kultuuriline ja religiooniline keskus
Fustatis tekkisid esimesed suuremad islami pühapaigad Egiptuses. Kõige tuntum on Amri mošee — esimene moshee Egiptuses, mis rajati Amr ibn al‑Asi ajal 642. aastal. Kuigi mošee praegune hoone on hilisemate ehitusetappide tulemus, on paik oluline islami ajaloo mälestusmärk. Linnas elas mitmekesine elanikkond: moslemid, kristlased ja juudid, mis peegeldas Egiptuse mitmekihilist religioosset ja kultuurilist elu.
Kõrgperiood ja allakäik
Fustat jäi Egiptuse pealinnaks ja keskuseks rohkem kui viieks sajandiks, kuni 10. sajandil valitsesid siinkandis fatimiidid, kes 969. aastal rajasid uue pealinna — Kairo (al‑Qāhirah). Fatimiidide tulek nihutas administratiivse ja poliitilise keskuse uude linna, kuid Fustat jäi tähtsaks majanduslikuks ja elamuskeskkonnaks.
Põletamine 12. sajandil
Selle kuulsusrikka linna saatus sõja ajal oli traagiline. 12. sajandi keskel, aastal 1168, käsutas fatimiidide viseer Shawar Fustati linna maha põletada, et vältida linna vallutamist rivaalitsevate jõudude — eesotsas Ristirüütlite ja nende liitlastega — ning seeläbi takistada vaenlasel linna kasutamast. Põleng hävitas suure osa linna ehitistest ja varandusest ning tähistas Fustati lõplikku langust kui varasema tähtsusega keskuse.
Varemed ja tänapäev
Tänapäeval ei ole Fustatist palju alles algupärast, kuid vana asuala jäänused on nähtavad osana Kairost (eriti vanalinna piirkonnas, mida sageli nimetatakse Old Cairo või Misr al‑Qadima). Säilinud või hiljem uuesti ehitatud objektide hulka kuulub Amri mošee ja mitmed kalmistualad. Arheoloogilised uuringud on paljastanud linna varasemaid kihte ning andnud teavet selle elust, majandusest ja linnaehitusest.
Fustati tähtsus on esmane selles mõttes, et ta tähistas Egiptuse üleminekut varasemalt bütsantslikult ja rooma mõjult islami kultuuriruumi. Kuigi enamik fustatliku arhitektuuri hävis, on piirkond oluline nii ajalooliselt kui arheoloogiliselt ning moodustab osa Kairo mitmekihilisest linnapildist.
Küsimused ja vastused
K: Millal asutati Fustat?
V: Fustat asutati 641. aastal pKr.
K: Miks tegid araablased Fustatist oma pealinna?
V: Araablased ei tahtnud, et nende pealinn oleks nii kaugel kui Aleksandria, mistõttu nad tegid Fustati, mis oli merest kaugel ja Araabiale lähemal ning asus nende pool Niiluse jõge.
K: Kui kaua Fustat jäi võimsaks linnaks?
V: Fustat jäi ilusaks ja võimsaks linnaks üle 500 aasta.
K: Kes hävitas Fustati?
V: Fustat hävitati 1168. aastal, kui selle veziir Shawar käskis oma sõjaväelastel linn maha põletada.
K: Miks põletas Shawar linna?
V: Shawar ei tahtnud, et ristisõdijad linna vallutaksid, seega põletas ta selle asemel linna.
K: Kas Fustatist on tänapäeval veel midagi alles?
V: Tänapäeval ei ole Fustatist palju alles, kuid mõned hooned on näha vanas Kairos.
K: Millal vallutasid araablased Aleksandria?
V: Araablased vallutasid Aleksandria enne Fustati asutamist, kuupäev, mida antud tekstis ei ole täpsustatud.
Otsige