Geddes'i plaan Tel Avivile — linna esimene üldplaneering (1925–1929)
Tel Avivi Geddes'i plaan oli Tel Avivi esimene linna üldplaneering. Selle kavandas aastatel 1925-1929 šoti linnaplaneerija Sir Patrick Geddes. Selle programmiga kavandati Tel Avivi kesklinn ja piirkond, mida praegu tuntakse "Old North" nime all.
1925. aastal telliti Patrick Geddesilt Tel Avivi linna üldplaneeringu kavandamine. Tema koostatud plaan võeti vastu 1929. aastal. Tel Aviv osutus ainsaks näiteks Geddes'i plaanide kohta, mis ehitati suures osas nii, nagu ta ette nägi, ja on hea näide varajase planeeritud linna kohta. Tel Avivi algselt Geddes'i poolt kavandatud piirkond moodustab umbes 7,5% Tel Avivi tänasest linnast ja seda tuntakse nüüd Tel Avivi "vana põhjaosa" nime all. See oli kavandatud lõuna pool asuva palju vanema araabia sadamalinna Jaffa pikenduseks ja koduks mujalt maailmast (peamiselt Ida-Euroopast) emigreeruvate juutide kasvavale elanikkonnale.
Taust ja planeerija lähenemine
Patrick Geddes (1854–1932) oli tuntud kui linnauurija ja sotsiaalplaneerija, kes rõhutas enne kavandi koostamist põhjalikku paikauuringutit — ehk "survey before plan". Tema lähenemine oli interdistsiplinaarne: arvesse võeti nii demograafiat, tervishoidu, majandust kui ka kultuuri ja looduskeskkonda. Tel Avivile koostatud plaanis rakendas Geddes ideid, mis lähtusid nii linnaplaneerimise praktilisest kui ka sotsiaalsest eesmärgist — luua tervislik, funktsionaalne ja elamisväärtuslik linnakeskkond kiiresti kasvavale elanikkonnale.
Peamised põhimõtted ja lahendused
- Tänavate võrgustik ja hierarhia: Geddes kavandas selge tänavate hierarhia — peamised boulevardi-sarnased teljed ja väiksemad tänavad elamupiirkondades, mis võimaldasid head liiklusvoogu, juurdepääsu ja selget ruumilist jaotust.
- Roheline ja madala tihedusega planeering: rõhutati puhkealade, kõnniteede ja puude tähtsust ning jäeti hoonetele tagatud aiaruumid ja tagatoalised, mis sobisid Vahemere kliimasse.
- Kohalik kontekst ja säästev areng: Geddes püüdis integreerida olemasolevat Jaffa keskkonda ning vältida üleliigset hävitamist — tema printsiipide hulka kuulusid konservatiivne "surgery" ehk säästlik sekkumine ja olemasoleva säilitamine, kus võimalik.
- Elukvaliteet ja tervishoid: planeeringusse kuulusid ilmastikuoludele sobivad hoonete paigutused (ventilatsioon, päikesekaitse), avalikud ruumid ja haldusasutuste paigutus, mis pidid toetama linna elanikke nii sotsiaalselt kui tervishoiuliselt.
- Avalikud ruumid ja sidusus merega: Geddes rõhutas sidet rannikuga ning ette nägi avalikke telgi, väljakuid ja puid, mis loovad sidusa jalakäijakeskkonna ja parandavad ligipääsu mererannale.
Rakendamine ja pärand
Geddes'i plaan võeti ametlikult vastu 1929. aastal ning suurem osa sellest ka ellu viidi — seetõttu on Tel Aviv sageli toodud näitena edukast varajasest üldplaneeringust, mis järgiti reaalses ehitustegevuses. Geddes'i lahendused andsid aluse Tel Avivi esialgsele ruumilisele mõttele: tasakaal äripiirkondade, elamupiirkondade ja avalike rohealade vahel ning tänavate hierarhia, mis võimaldas linna edasist laienemist.
Tänapäeval tajutakse Geddes'i mõju nii säilinud kvartalistruktuurides kui ka rohealade asetuses. Samas on hilisem tihedam arendus ja kõrghoonete ehitus mõnes piirkonnas mõningaid tema algseid ideid muutnud või osaliselt hajutanud. Tema põhimõtted — põhjalik uuring, kohaliku konteksti kohtlemine ja rõhk elukvaliteedile — on siiski mõjutanud järgnevaid põlvkondi planeerijaid Iisraelis ja mujal.
Miks Geddes'i plaan on oluline
Geddes'i plaan on tähtis nii ajaloolise kui praktilise õppetunnina. See on näide, kuidas suhteliselt lihtsad, kontekstikonarlikud ja inimkeskse fookusega planeerimisotsused võivad pikaajaliselt kujundada linna identiteeti. Tel Avivi vana põhjaosa jääb tänaseni mälestuseks 1920. aastate ambitsioonikast planeerimisest, kus ühendati rahvusvaheline ekspertteadmine kohaliku arenguvajadusega.
Tel Avivi Geddes'i plaan - 1925
Geddes'i plaani omadused ja põhimõtted
Geddes, kes oli algselt bioloog ja sotsioloog, oli palgatud kavandama Tel Avivi uue linna plaani, mis pidi ehitama iidse Jaffa sadamalinna kõrvale. Tema linna kavandamise põhimõtted sarnanesid silmatorkavalt sellele, mida me praegu teame uue urbanismi ideedena - rõhku pandi jalakäijatele, mitte autoliiklusele, kogukonnatunnet ja ühiskondlikku elu soodustati linnaväljakute kasutamise kaudu ning rohke haljastuse abil pöörati suurt tähelepanu minimaalsele keskkonnajäljele. Erasõidukite liiklust minimeeriti ja linna kavandati jalakäijate mõõtkavas. Selline naabruskonna identiteet on olnud Tel Avivi kui linna edu seisukohalt otsustava tähtsusega.
Geddes'i plaani teine oluline aspekt oli "superploki" kasutamine, mis oli populaarne 20. sajandi alguses ja keskpaigas ja mille algupära oli modernistlikus liikumises. Peamine põhimõte oli luua eriti suured kvartalid, mis olid piiratud pigem peamiste kui kõrvalteedega, ning neid läbisid kitsad ühesuunalised tänavad, mis olid kavandatud nii, et vältida läbivat liiklust. Selliste superkvartalite eesmärk oli edendada kogukonda ja kodanikuühiskonna tunnet neis. Selle saavutamiseks kavandati, et iga kvartali keskmes peaks olema keskne avalik ruum (aed või avalik hoone). Tegelikkuses viisid ärilised tegurid selleni, et vaid vähesed neist kesksetest platsidest võeti avalikku kasutusse.
Gardens
Geddes sai osa oma inspiratsioonist Ebenezer Howardi poolt välja töötatud Garden City liikumisest, ta soovis tagada, et haljastus oleks Tel Avivi maastiku lahutamatu osa. Sel eesmärgil piirati tema kava kohaselt hoonete pindala, mis ei tohi ületada kolmandikku mis tahes krundist, ning nende piirangute eesmärk oli tagada maksimaalne potentsiaal lopsaka rohelusega varustatud linnaosade loomiseks.
Arhitektuur
Geddes ei kirjutanud piirkonnale ette kindlat arhitektuuristiili, traditsiooniliselt oleks Briti Garden City Movement'i järgi kavandatud linna eesmärk olnud piirkonna traditsioonilisel stiilil põhinev arhitektuuristiil. Geddes mõistis, et enamik elanikkonnast, kellele ta kavandas, olid sisserändajad Euroopast ja mujalt maailmast. Ta julgustas selgelt "juudi stiili" arendamist. Huvitaval kombel andis Geddes oma planeerimisaruandes vähe rohkem kui selle stiili soovitusi.
Halvenemine ja areng
Järgnevatel aastakümnetel pärast Geddes'i plaani elluviimist hakkas piirkond lagunema ning avalikkus kurtis ja oli linna lagunemise üle väga rahulolematu. Seda halvenemist kasutati hiljem põhjenduseks piirkonna kiirele ümberkujundamisele 1950. aastatel. Siiski täheldati, et see pahameel linna lagunemise üle muutus kiiresti nostalgiliseks, kui vanu hooneid hakati lammutama, et teha ruumi uuele arengule. Selle tulemusena tehti märkimisväärseid jõupingutusi Geddes'i kavandatud ajalooliste linnaosade säilitamiseks ning 1984. aastal loodi nende kaitsmiseks hoonete ja paikade säilitamise nõukogu.
Kriitika
Tel Avivi planeeringu kriitikud on väitnud, et see ei ole klassikalises mõttes ilus linn. Selles on suures osas süüdistatud madalat ehitus- ja eluasemete (korterelamute) standardit, viidates sellele, et ehitatud hooned on koledad ja sarnanevad pakendikastide virnadele, mille rõdudeks on kingakastid.
Lisaks on kritiseeritud, et linn ei ole hästi toime tulnud kasvava rahvaarvu ja eraautoliikluse kasvuga, mida Geddes omal ajal ei näinud ette. Varase linnaplaneerimise kriitikaks on olnud ka kehv hoonete ehitus ja nõuetekohase hoolduse puudumine.
Hoolimata sellest kriitikast Geddes'i Tel Avivi planeerimise suhtes, ei ole Tel Aviv küll immuunne kaasaegsete liiklus- ja arenguprobleemide suhtes, millega kõik linnad tänapäeval silmitsi seisavad, kuid Tel Avivi peetakse laialdaselt edukaks linnaks ja kaasaegse Iisraeli sümboliks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Geddes plaan?
V: Geddes'i plaan on esimene Tel Avivi linna üldplaneering, mille koostas Sir Patrick Geddes aastatel 1925-1929.
K: Kes kavandas Geddes Plaani?
V: Geddes Plaani kavandas šoti linnaplaneerija Sir Patrick Geddes.
K: Millal võeti Geddes'i plaan vastu?
V: Geddes'i plaan võeti vastu 1929. aastal.
K: Millist Tel Avivi piirkonda kavandas algselt Geddes?
V: Tel Avivi piirkond, mille Geddes algselt kavandas, moodustab umbes 7,5% tänapäeva Tel Avivi linnast ja on praegu tuntud kui Tel Avivi "vana põhjaosa".
K: Miks kavandati Geddes'i plaan?
V: Geddes Plaani eesmärk oli olla lõuna pool asuva palju vanema araabia sadamalinna Jaffa laiendus ja kodu muudest maailma osadest (peamiselt Ida-Euroopast) emigreeruvate juutide kasvavale elanikkonnale.
K: Kas Tel Aviv on hea näide varajase planeeritud linna kohta?
V: Jah, Tel Aviv on hea näide varase planeeritud linna kohta.
K: Kas Geddes'i kava viidi ellu nii, nagu algselt ette nähtud?
V: Jah, Tel Aviv osutus ainukeseks näiteks ühe Geddes'i plaani kohta, mis ehitati suures osas nii, nagu ta ette nägi.
