GNU Image Manipulation Program ehk GIMP on vaba tarkvaraline pilditöötlusprogramm, mida kasutatakse nii lihtsate korrigeerimiste kui ka keerukamate graafiliste tööde tegemiseks.

Seda kasutatakse sageli logode loomiseks, fotode suuruse ja värvide muutmiseks, piltide parandamiseks, mitme pildi kombineerimiseks üheks kujutiseks ja erinevate failiformaatide vaheliseks konvertimiseks. GIMP on populaarne ka veebigraafika, illustratsioonide ja fototöötluse automatiseerimise (partii‑töötluse) jaoks.

GIMPi kasutatakse sageli populaarseima Adobe Photoshopi tasuta alternatiivina, kuid see ei ole Adobe Photoshopi otsene kloon — tööriistad, kasutajaliides ja tööprotsessid erinevad mõnes aspektis. GIMPi maskoti nimi on Wilber.

Peamised omadused

  • Mitmekihiline pilditöötlus koos maskide, kanalite ja segamisrežiimidega.
  • Pilditöötluse tööriistad: valikud, pintsel, pliiats, kalligraafia, kloonimine, parandamine, tekst ja transformatsioonid.
  • Rikkalik filtrite ja efektide kogu ning võimekus lisada kolmanda osapoole pluginaid.
  • Skriptimine ja automatiseerimine (nt Script‑Fu, Python‑fu) korduvate ülesannete kiiremaks tegemiseks.
  • Tugi paljudele failivormingutele (sh JPEG, PNG, GIF, TIFF, PSD — osaline tugi) ning võimalus konvertida failiformaate.
  • GEGL (Generic Graphics Library) integratsioon võimaldab kõrgema täpsusega arvutusi, suuremat värvitäpsust ja sammhaaval täidetavaid opereerimisi.
  • Platvormideülene — töötab GNU/Linuxi, Windowsi ja macOS‑iga.

Ajalugu ja arendus

GIMP alustati aastal 1995 projekti autorite Spencer Kimballi ja Peter Mattise poolt. Versioon 2.8 ilmus märtsis 2009 ja oli selles ajalooperioodis suur uuendus, millele järgnes mitmete uute funktsioonide ja parandustega 2.10 seeria. Arendus on pidev ning kogukond töötab nii stabiilsete versioonide, pluginite kui ka järgmise suure väljalaske (GIMP 3.0) kallal.

Litsents ja kogukond

GIMP on litsentseeritud GNU General Public License alusel (GNU GPL), mis tähendab, et programm on vaba tarkvara — lähtekood on avalik, tarkvara on tasuta ja seda võib vabalt muuta ning jagada vastavalt GPL tingimustele. Arendust toetab aktiivne vabatahtlike kogukond: arendajad, dokumenteerijad, tõlkijad ja kasutajatugi foorumites ning õpetuste kaudu.

Kasutamine ja paigaldamine

GIMP on sobiv nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Algajale on abiks sisseehitatud tööriistad, eelseadistatud harjad ning arvukad veebitutorialid. Edasijõudnud kasutajad saavad kasu kihtide haldusest, skriptimisest ja pluginate lisamisest.

Paigaldamiseks võib kasutada opsüsteemi ametlikku paketihaldurit (Linux), allalaaditavat installerit Windowsi ja macOSi jaoks või kolmandate osapoolte paketihaldureid. Kuna GIMP on vaba tarkvara, on see sageli kaasatud ka Linuxi distributsioonide tarkvarakeskkondadesse.

Lisamärkused

Kuigi GIMP pakub ulatuslikke võimalusi, võivad professionaalsed trükiprojektid (näiteks täielik CMYK‑tugi profitasemel töötlemiseks) nõuda täiendavaid tööriistu või erilahendusi. Paljud kasutajad aga leiavad, et GIMP katab enamuse igapäevastest ja ka paljud professionaalsetest vajadustest ilma tasulise tarkvarata.

Kui soovite GIMPiga alustada, otsige ametlikku dokumentatsiooni, õpetusi ja kogukonna abi — need aitavad kiiremini tööriista selgeks saada ja leida vajalikud pluginad või töövood.