Chrysophyceae (kuldvetikad): definitsioon, tunnused ja elutsükkel

Chrysophyceae (tavaliselt eesti keeles kuldpruunid vetikad või kuldvetikad) on rühm üherakulisi ja mõnikord kolooniatena esinevaid rakuorganisme, mis kuuluvad heterokontide (stramenopilide) hulka. Enamik liike elab mageveekogudes, eriti hapu- ja vähesöötmelistes järvedes ja tiikides, kuid leidub ka soolases vees. Paljud neist annavad veekogudele iseloomuliku kuldse või pruuni värvuse fotosünteetiliste pigmentide tõttu.

Tunnused

Peamised morfoloogilised ja füsioloogilised tunnused:

Värvus: kloroplastides on kollakas-pruun pigment fucoxanthin (lisaks klorofüllidele a ja c), mis annab rühmale nimigi.
Liiikumisstruktuurid: paljudel liikidel on kaks ripsmikut/lipukest — see on oluline tunnus. Paljudel krüsofüütidel on kaks spetsialiseerunud lipukest. Üks lipukest kannab sageli karvakestesarnaseid struktuure (mastigoneme), mis muudavad raku liikumise efektiivsemaks, teine on sile ning paikneb vastassuunas.
Pinnakate ja skaalad: mõned liigid katavad end ränist valmistatud skaala- või keerukate katetega; teistel moodustuvad ränisisaldusega puhkevormid (ränisisese tsüstid), mida kasutatakse taksonoomilises identifitseerimises.
Toitumisviisid: Chrysophyceae hulgas on fotoautotrofe, miksotoofe (segatoidulisi) ja täielikult heterotroofilisi liike. Mitmed liigid saavad toitaineid nii fotosünteesist kui ka seeditavatest organisme (phagotroofia).
Varuaine: süsivesikuna salvestatakse sageli chrysolaminarin-tüüpi polymeerid.

Elutsükkel ja paljunemine

Paljud krüsofüüdid paljunevad suguliselt ja suguliselt, kõige tavalisem on aga suguline paljunemine harvem. Tavaline on binaarne lõhe (kaheseks jagunemine) või ebatüüpilised jagunemised. Mõned rühmad moodustavad puhkevorme (ränisisaldusega tsüstid), mis võimaldavad elada üle ebasoodsad tingimused ja levitada liike üle hooajaliste takistuste. Sugulisest paljunemisest ja gametotüüpidest on kirjeldusi, kuid täpne elutsükli struktuur võib liikide lõikes erineda ja pole kõigi puhul põhjalikult uuritud.

Taksonoomia ja ebaselgus

Krüsofüütide klassifikatsioon on ajalooliselt olnud keeruline. Varem liigitati Chrysophyceae laialt, kuid molekulaarsete analüüside tulemusel on rühm ümber järjestatud ja paljud vana liigituse liikmed on nihkunud teistele rühmadele (näiteks ülejäänud ookroofüütide hulka). Seetõttu leidub uuringutes ja käsitlustes erinevaid taksonoomilisi lähenemisi — mõned teadlased jagavad rühma väiksemateks klassideks või perekondadeks.

Ökoloogiline roll ja tähtsus

Chrysophyceae liikidel on oluline roll mageveekaudse ökosüsteemi esmase tootlikkuse ja toiduahela kujundamisel. Nad on sageli olulised esmased tootjad nendes biotopides, eriti madala toitainesisaldusega järvedes. Samuti mõjutavad mõned liigid vee kvaliteeti ja võivad olukorrati domineerida või põhjustada vohamisi.

Segadus terminoloogia ja näide

Tähtis on märkida, et eestikeelne termin „kuldvetikas” kasutatakse mõnikord eri tähendustes. Näiteks nimetatakse vahel „kuldvetikaks” liiki Prymnesium parvum, mis on tõepoolest tuntud kui kalade hukkumist põhjustav toksiline vohamine. Siiski ei kuulu Prymnesium parvum Chrysophyceae hulka, vaid pigem haptopüütide (haptophytes) rühma — seega ei saa nimetust kasutada automaatselt ühe rühma ja taksoni sünonüümina.

Märkused

Kindlad mikroskoopilised tunnused (nt skaala- ja tsüstistruktuurid ning lipukeste eripärad) on tihti vajalikud liikide või perekondade täpseks identifitseerimiseks.
Uuringud molekulaarbioloogia ja geneetika valdkonnas jätkavad rühma taksonoomia täpsustamist ning aitavad paremini mõista nende evolutsioonilist päritolu ja ökoloogilist mitmekesisust.

Kuldne vetikas: Dinobryon divergens See on puukujuline sessiilne vorm, mille rakud on tassilaadsetes kaanedes.

Diagramm Ochromonas sp.

Küsimused ja vastused

K: Mis on krüsofaasilised taimed (Chrysophyceae)?

V: Chrysophyceae on suur grupp vetikaid, mida leidub peamiselt mageveekogudes.

K: Mis on üldnimetus Prymnesium parvum?

V: Prymnesium parvum on üldnimetus kuldvetikas, mis tapab suurel hulgal kalu.

K: Mis on krüsofüütide peamine rakutüüp?

V: Krüsofüütide põhitüüpi rakul on kaks spetsialiseerunud lipukest. Aktiivne, "sulega" lipulaev näitab liikumissuunda ja sileda passiivse lipulaeva suund on vastupidises suunas.

K: Mis on oluline tunnus, mida kasutatakse krüsofüütide liikide identifitseerimiseks?

V: Oluline tunnus, mida kasutatakse Chrysophyceae liikide identifitseerimiseks, on sisemiselt moodustunud ränikivist tsüsti olemasolu.

K: Kas kõik Chrysophyceae liikmed on identsed?

V: Ei, mõned rühma liikmed on amööboidsed (liiguvad nagu amööbid) ja mõned on sessiilsed.

K: Mis on peamine probleem Chrysophyceae liigitamisel?

V: Kahjuks on iga ekspert, kes on seda rühma uurinud, tulnud erineva klassifikatsiooniga.

K: Kas Chrysophyceae esivanem tegi fotosünteesi?

V: Tundub, et Chrysophyceae esivanem ei teinud fotosünteesi, kuid hilisemad rühmad arendasid eraldi välja oma meetodid päikesevalguse kasutamiseks.