Gurjar (Gojri/Gujjari) – etniline rühm, keel ja ajalugu Indias ja Pakistanis

Gurjar ehk gojri (tuntud ka kui Gojari või Gujjari — mitte Gujrati) on indoeuroopa päritolu etniline rühm, kes elab peamiselt Jammu ja Kashmiri Indias ning Põhja- ja Kesk-Pakistani piirkondades. Nad koosnevad mitmest alamrühmast, sealhulgas paari traditsiooniliselt karjakasvatajast rühma nagu Bakerwal/Bakarwal, ning neid leidub nii maapiirkondades kui linnades.

Levila ja demograafia

Gurjarid asustavad laialdaselt Põhja-India ja Pakistanit: Indias on olulised kogukonnad Rajasthanis, Gujaratis, Haryana, Uttar Pradeshis, Madhya Pradeshis, Himachal Pradeshis, Uttarakhandis ning Jammu & Kashmiris; Pakistanis peamiselt Punjabis, Khyber Pakhtunkhwa, Azad Jammu ja Kashmiris ning Gilgit-Baltistanis. Rahvaarv on kokku hinnanguliselt mitmed miljonid, kuid täpsed andmed varieeruvad olenevalt riiklikest rahvaloendustest ja kriteeriumitest.

Keel ja kultuur

Gujjarite emakeelena räägitakse sageli Gojri (ehk gujari keelt), mis kuulub indo-aaria keelte rühma ja on sugulaskeelne mitmete Rajasthani ja Marwari murretega. Paljud gujjarid on ka kahe- või mitmekeelsed — nende kõrval räägitakse piirkondlikke keeli nagu hindi, urdu, punjabi ja teisi. Gojri on peamiselt suuline keel, millel on rikkalik suuline folkloor, laulud ja õhtulugude traditsioon; kirjakeele levik on varieeruv ning kasutatakse nii Devanagari kui ka perso-arabia kirjutussüsteeme sõltuvalt piirkonnast ja usulistest eelistustest.

Kultuuriliselt on gujjarid tuntud karjakasvatusliku elulaadi, transhumantse rändkarjakasvatuse (suve- ja talvekarjade teisaldamine) ning tugeva suguhierarhia ja klannistruktuuri poolest. Religioosselt esineb kujunemist piirkonniti: Pakistanis ja paljudes Jammu & Kashmiris elavate gujjarite seas domineerib islam; India lõuna- ja lääneosade gujjarite seas on levinud hinduism; leidub ka sikh- ja vähemusi.

Ajalugu

Ajalooliselt on gujjaritel tähtis roll Põhja-India keskajal. Muuhulgas seostatakse neid varasema Gurjara-Pratihara riigi ja selle juhtidega, kes 8.–11. sajandil moodustasid ühe võimsamaid poliitilisi jõude Põhja-Indias ning tegelesid ka piirikaitsega araabia ekspansiivsuse vastu. Selles perioodis kasutati mõnikord terminit Gurjaratra või Gurjar-bhumi teatud piirkondade tähistamiseks.

Keskaegseid ja varauusaegseid muutusi iseloomustas poliitiline killustumine: alates hilisematest keskajast (umbes 14. sajandist alates) vähenes gujjarite poliitiline mõju mitmetes piirkondades ning paljud rühmad liikusid poolnomadlikule või täielikult nomadlikule eluviisile. 15.–16. sajandi allikustes mainitakse piirkondlikke gujjarite juhtimise vorme näiteks Meeruti ja Dadri ümbruses. Tööstusrevolutsiooni-eelses ning koloniaalajal võisid osa gujjaritest sattuda majanduslikku ebakindlasse olukorda ning üha enam rändasid nad metsadesse ja rändkarjakasvatajaks.

Tänapäev ja poliitika

Tänapäeval on gujjarite olukord väga heterogeenne: mõned rühmad on majanduslikult tugevad ja poliitiliselt esindatud, teised elavad maal ja on sotsiaalselt ning majanduslikult marginaliseeritumad. Erinevates India osariikides on gujjarid erinevatele sotsiaalsetele kategooriatele kuulutatud (nt Other Backward Classes — OBC või mõnes kohas Scheduled Tribe), mis mõjutab juurdepääsu piirarvukohastele eelistustele hariduses ja töökohtadel. Seda kasutatakse sageli poliitiliste nõudmiste aluseks; näiteks on gujjarid korraldanud proteste ja liikumisi, nõudes seaduslikku kaitset, paremat esindatust ja sotsiaal-majanduslikke õigusi (märkimisväärseid meeleavaldusi toimus näiteks Rajasthanis 2007–2008).

Samuti on viimasel ajal täheldatud kultuurilist ja keelelist ärkamist: tekivad kirjanduslikud algatused Gojri keeles, rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid kaitsevad gujjarite õigusi ning noorem põlvkond on aktiivselt seotud nii hariduse kui poliitikaga.

Elatusallikad ja sotsiaalne korraldus

• Traditsioonilised elatusallikad: karjakasvatus (veis, lambad), piimatooted, ajutine rändkarjakasvatus (transhumance) ning põllumajandus.
• Kaasaegsed allikad: põllumajandusmaa, töö palgaturul, kaubandus ja avalik sektor.
• Sotsiaalne organisatsioon: klannid (gotrad), sugulussuhted ja kogukonna vanemate nõupidamised mängivad olulist rolli kohalikus juhtimises.

Gurjarite ajalugu ja identiteet on keeruline ning varieerub tugevalt regiooni, religiooni ja klassi järgi. Nad moodustavad olulise osa Põhja-India ja Pakistan'i etnilisest maastikust ning jätkavad nii oma traditsioonide hoidmist kui ka kohanemist kaasaegsete poliitiliste ja majanduslike muutustega.

Küsimused ja vastused

K: Millise etnilise rühma hulka kuuluvad Jammu ja Kashmiri, Põhja-India, Põhja- ja Kesk-Pakistani, Azad Kashmiri ja Kirde-Afganistani elanikud?

K: Milline keel on tihedalt suguluses ražastani ja marwari keelega?

Küsimus: Kui kaua oli Gurjar-Pratihara dünastia takistuseks moslemi araablaste sissetungidele?

K: Millistel aladel olid 15.-16. sajandil Gujjar-kuningad?

K: Kas hinduistlikke või moslemi gudžaare leidub rohkemates India osariikides?

Küsimus: Miks pidid hinduistlikud gujarlased islami võimu ajal elama džunglites?

Otsing