Hammingi kood
Hamming-kood on veakorrigeeriv plokk-kood. Kood on saanud oma nime Richard Hammingi järgi, kes töötas selle välja 1950. aastatel. Tollal töötas Hamming masinatega, millel olid releed ja mis kasutasid andmete lugemiseks augukaarte. Kuna neid kasutati palju, olid augukaartidel sageli vead, mida töötajad pidid parandama.
Hammingi koode kasutatakse digitaalses signaalitöötluses ja telekommunikatsioonis. Hammingi koodid genereeritakse vastavalt teatavatele reeglitele. Hammingi koodid kasutavad mitut pariteedibitti. Pariteedibitt näitab, kas bitide rühm on paaritu või paaritu. Hamming-koodis on iga andmebitt kaetud mitme pariteedibitiga. See võimaldab tuvastada vigu ja teatud juhtudel ka parandada neid. Hamming-kood kasutab redundantsi. Kui iga koodisõna kohta on kolm pariteedibitti, peab koodisõna pikkus olema 7 ( 2 k - 1 {\displaystyle 2^{k}-1}
, sest k on pariteedibittide arv). See jätab näites 4 bitti kasutajaandmeid ühe koodisõna kohta. Tavaliselt kirjutatakse see kui (N,n), kus esimene number on koodisõna kogupikkus ja teine on kasutajaandmete bittide arv. Ülaltoodud näites on (7,4).
Lühim võimalik Hammingi kood on (3,1), ühe andmebiti kohta kasutatakse 2 pariteedibitti. Sellel koodil on kaks kehtivat väärtust 000 ja 111 - koodid 001, 010 ja 100 on ülekandevigad ja need omistatakse kehtivale koodisõnale 000. Teised võimalused 011, 101 ja 110 muudetakse koodiks "111".
Küsimused ja vastused
K: Mis on Hammingi koodeks?
A: Hammingi kood on veakorrigeeriv plokk-kood, mille töötas välja Richard Hamming 1950. aastatel. Seda kasutatakse digitaalses signaalitöötluses ja telekommunikatsioonis vigade avastamiseks ja parandamiseks.
K: Kuidas Hammingi kood töötab?
V: Hammingi kood kasutab iga andmebiti katmiseks mitut pariteedibitti, mis võimaldab tuvastada vigu ja teatud juhtudel ka parandada neid. Samuti kasutatakse redundantsi, mis tähendab, et koodisõna kogupikkus peab olema võrdne 2^k - 1, kus k on pariteedibittide arv.
K: Kes leiutas Hammingi koodi?
V: Hammingi koodi leiutas Richard Hamming 1950. aastatel.
K: Milleks kasutas Richard Hamming oma leiutist?
V: Selle väljatöötamise ajal kasutas Richard Hamming oma leiutist selleks, et aidata parandada vigu augustatud kaartidel, mida kasutati palju releega masinates. Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt digitaalsignaalide töötlemisel ja telekommunikatsioonis.
K: Mida kirjutatakse (N,n), kui räägitakse Hamming-koodist?
V: Hamming-koodist rääkides viitab (N,n) koodisõna kogupikkusele (esimene number) ja kasutajaandmete bitide arvule (teine number). Näiteks (7,4) tähendab, et kokku on 7 bitti, millest 4 on kasutajaandmete bitid.
Küsimus: Milline on lühim võimalik hamming-kood?
V: Kõige lühem võimalik Hamming-kood on (3,1), mis tähendab, et kokku on 3 bitti, millest 1 on kasutaja andmebitt.
