Orkaan/taifuun John (1994) — 31-päevane, kõige kauem kestnud troopiline tsüklon

Orkaan/taifuun John (1994) — kõige kauem kestnud 31-päevane troopiline tsüklon Vaikse ookeani liikumine, tugevnemine ja mõju Hawaiile ning Johnstoni saarele.

Orkaan John (1994) oli seni registreeritud kõige kauem kestnud troopiline tsüklon, mis püsis aktiivsena kokku 31 päeva, liikudes esmalt Vaikse ookeani idaosast lääne poole, ületades rahvusvahelise kuupäevaliini ja seejärel pöördudes tagasi keskossa. Selle pika eluea ja keeruka liikumistrajektoori tõttu on John meteoroloogiliselt tähelepanuväärne näide tehtest, millel osalesid korduvad tugevnemised ja nõrgenemised ning muutuvad juhtetingimused.

Taust ja teke

Johni eelkäija oli troopiline laine, mis tekkis ja liikus Aafrika rannikualadelt alates 25. juulist. See laine läbis Atlandi ookeani ja jõudis 8. augustil Vaikse ookeani idaossa, kus tingimused võimaldasid aeglasemat organiseerumist. Süsteem organiseerus järk-järgult ning 11. augustil arenenud üksus registreeriti troopiliseks madalrõhkkonnaks 10-E, umbes 300 meremiili lõuna-kagus Acapulcost, Mehhikos. Sel varasel perioodil mõjutasid arengut ebasoodsad tingimused, kuid piisav ülemine väljavool võimaldas järjestikust tugevnemist.

Intensiivsus ja etapid

Süsteemi liikumist ja tugevdumist mõjutasid Vaikse ookeani kohal olevad kõrgrõhuharjad ning ülemise taseme tuuletingimuste muutlikkus. Alguses suunaski tugev kõrgrõhuhari Johni vaatamata nõrgale lõunapoolsele asukohale kiiresti lääne suunas. Lõuna- ja keskväljatuult ning soodsat väljavoolu kasutades tugevnes süsteem troopilisest madalrõhkkonnast troopiliseks tormiks ning seejärel orkaaniks.

Johni intensiivsus kõikus suuresti seoses ülemise taseme nihkete (vertical wind shear) ja soodsate väljavoolutingimuste muutumisega. Kui nihked vähenesid, sai orkaan järjest tugevneda: 20. päeval muutus ta orkaaniks ja peagi suurde orkaani (major hurricane). 23. päeval saavutas John oma esialgse tipptaseme, kus tuule tugevuseks mõõdeti ligikaudu 150 sõlme (tuule kiirus ~175 miili tunnis) ning süsteem möödus umbes 300 meremiili Hawaiist lõunas. Sel ajal kontrollisid tema intensiivsust regulaarselt õhujõudude reservlennukid (Hurricane Hunters).

Ristumine ja taifuuniks muutumine

Pärast Hawaiist möödumist pöördus John rohkem põhja poole ning 26. päeval nõrgenes ajutiselt minimaalseks orkaaniks. Ta möödus Johnstoni saarest põhja pool, kus tekitas mõõdukaid kahjustusi. Järgneva taaskäiguga tugevnes John uuesti ja jõudis taas kõrges intensiivsusastmes (näiteks 4. kategooria tasemeni, umbes 135 miili tunnis) enne kui ülemise taseme lõikumine ta uuesti nõrgestas. Sõltuvalt asukohast ja päevast ületas John seejärel rahvusvahelise kuupäevaliini ja klassifitseeriti lääne vaatepunktist kui taifuun John.

Nõrgenemine, taastumine ja lõppstaadium

Pärast dateliini ületust hakkas süsteem taas nõrgenema: ta muutus troopiliseks tormiks ja seejärel troopiliseks madalrõhkkonnaks, triivides idasuunas. John pöördus seejärel tagasi loodesse ning mõne ajaga tugevnes uuesti. Üksikasjalikuma liikumise käigus tõmbas ülemine lohk tormi kirdesse, mistõttu see sisenes uuesti Vaikse ookeani keskossa. John tugevnes uuesti orkaaniks ning säilitas selle taseme päeva või kaks, kuni ülemise taseme nihked ta taas nõrgestas. Lõppstaadiumis muutus John ekstratroopiliseks süsteemiks Vaikse ookeani keskosa põhjapiirkonnas, ligikaudu tuhandetest miilidest Unalaska saarest lõunas, ja hajas lõpuks pärast enneolematut 31 päeva merel viibimist.

Mõjud ja järeldused

• Kuigi John oli meteoroloogiliselt tähelepanuväärne oma kestvuse ja ristumiste poolest, olid otsesed inimohvrid ja suured hävinud alad minimaalsed – suurim mõju oli tugev surf, rannikualade tormilained ja vihmasajud, mis tekitasid mõnes kohas üleujutusi ja rannal paiguti erosiooni.
• John kujutas Hawaiile ja Johnstoni saarele ohtu, kuid tugev kõrgrõhuhari ja kõikumised liikumissuundades aitasid hoida süsteemi peamiselt saartest lõuna pool; siiski põhjustas see saartel tugevat lainetust, vihma ja kohalikke kahjustusi, eriti Johnstoni saare ümbruses.
• Meteoroloogilisest vaatenurgast näitas John, kui suure mõju avaldavad ülemise taseme tuuletingimuste muutused ja ookeani laius tormi pikaealisusele. Samuti oli oluline pidev paljude mõõtmiskampaaniate — kaasa arvatud reservlennukite luure — roll intensiivsuse ja struktuuri jälgimisel.

Orkaan/taifuun John jääb ajaloosse kui pikima registreeritud troopilise tsükli näide, pakkudes väärtuslikke õppetunde tormide elutsükli, juhitavuse ja ümberrändamise kohta Vaiksel ookeanil.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli orkaani John eelkäija?

K: Millal see jõudis Vaikse ookeani idaossa?

K: Millal muutus see orkaaniks?

K: Kui tugevaks ta muutus?

K: Kus see ületas Vaikse ookeani keskosa?

K: Milliseid kahjustusi tekitas ta Johnstoni saare lähedal?

Otsing