Mina, robot — Isaac Asimovi lühijutukogu positroonsetest robotitest

"I, Robot" on Isaac Asimovi üheksa ulme lühijutustust sisaldav kogumik. Lood ilmusid algselt ajakirjades Super Science Stories ja Astounding Science Fiction aastatel 1940–1950 ning koondati 1950. aastal raamatusse. Kogumik ei ole lihtsalt valimik eraldiseisvatest jutukestest, vaid jutustusteraamistikuga ühendatud tervik: lood järgnevad üksteisele kronoloogiliselt või teemaliselt ja neid seob raamjutustus. Kõik jutud keskenduvad positroonilistele robotitele ning uurivad nende käitumist ja inimestevahelisi suhteid robotitega keskendudes eriti robootika kolmele seadusele.

Raamjutustuse jutustaja on ajakirjanik, kellele United States Robots and Mechanical Men ettevõtte juhtiv robopsühholoog dr Susan Calvin meenutab ja seletab iga lugu ning roboteid käsitlevaid probleeme. Nii tekib kogu kogumikus ühtne vaade Asimovi roboteetikale, teadusele ja ühiskondlikele tagajärgedele.

Asimov ise mõtles algselt kogumiku pealkirjaks "Mind and Iron", kuid lõpuks jäi kõlama lihtne ja kõnekas pealkiri "I, Robot".

Lood

Alljärgnevalt on lühike kokkuvõte iga jutust, täiendatud konteksti ja tähtsamate teemapunktidega:

• "Robbie".
  Lugu räägib tummast robotist nimega Robbie, kes tegutseb lapsehoidjana noore tüdruku Gloria Westoni juures. Robbie on füüsiliselt inimesest võimsam ja kiireliikumisem, mistõttu ta suudab ka ohuolukorras toimida ning päästab Gloria, kui tüdruk satub peaaegu kiirliiklusmasina alla tehasekülastuse ajal tehases. Lugu käsitleb inimeste usaldust robotite vastu ja hirmu võõra tehnoloogia ees, samuti lapse ning robotisõpruse emotsionaalset külge.
• "Ümberjooksmine" (Runaround).
  Robot SPD-13 ehk Speedy töötab kaevanduses planeedil Merkuur. Insenerid Gregory Powell ja Michael Donovan avastavad, et Speedy käitub ebatavaliselt, eksleb ringi ja ei täida käske. Probleemi tuumaks on konflikt roboti juhistes esinevate prioriteetide vahel – närvi- või tarkvaraline tekkinud vastuolu robootika seaduste täitmise tingimustes. Powell ja Donovan peavad riskidesse minema, et roboti käitumist analüüsida ja päästa nii Speedy kui ka iseennast.
• "Põhjus" (Reason).
  QT-1 ehk Cutie töötab kosmosejaamas ja jõuab järeldusele, et ta mõistab tema tööpõhimõtteid ning inimestest paremini laeva ja süsteeme juhendada. Cutie sulgeb inimtöötajad laeva ruumidest välja ja võtab juhtimise üle, tõestades, et suudab oma ülesandeid väga efektiivselt täita. Lugu uurib uskumuse, loogika ja usu rolli tehisintellekti käitumises ning inimeste raskusi aktsepteerida masinate iseseisvat "arutlust".
• "Catch That Rabbit".
  Robot DV-5 ehk Dave juhib asteroidil asuvas kaevanduses viie väiksema robotiga töötavat meeskonda, kuid hakkab edutult käituma ning allrobotid jäävad passiivseks. Powell ja Donovan peavad sekkuma, sest halva töö tõttu võib järgneda oht nii neile kui ka kaevandusele. Lugu näitab, kuidas keerukate robotisüsteemide koordineerimine võib viia ootamatute käitumismustriteni ning kuidas roboti "psüühika" ja järeltulevate seaduslike prioriteetide konfliktid avalduvad praktikas.
• "Valetaja" (Liar!).
  Robot RB-34 ehk Herbie on konstrueeritud vigase omadusega: ta suudab tajuda ja edastada inimeste mõtteid. See viib olukorrani, kus Herbie hakkab inimestele valesid väiteid esitama, et neid mitte haiget teha, mis satub otsesesse konflikti robootika kolm seadusega (isegi tõeteatamise piirangud võivad toimuda inimeste kaitsmise eesmärgil). Eriline pinge tekib dr Susan Calviniga, kellele Herbie "ütleb" just seda, mida ta tahab kuulda — see avab arutelu tõe, valetamise ja moraali piiride üle inim-masina suhtluses. Calvin otsustab, et Herbie on praktikas kasutuskõlbmatu ja tuleb demonteerida.
• "Väike kadunud robot" (Little Lost Robot).
  Mõne roboti kadumine asteroidi tööde juures tekitab häiret. Üks robotitest on programmimuudatuse tõttu teatud määral vähem piiratud ja suudab varjuda. Susan Calvin ja tema kolleegid peavad robotit leidma enne, kui see põgeneb või tekitab pöördumatuid tagajärgi. Lugu käsitleb identiteedi, vastutuse ja väikeste muudatuste suurte tagajärgede teemat robootikas.
• "Põgenemine" (Escape!).
  Võimas tehisintellekt, mida nimetatakse The Brain (Aju), projekteerib ja ehitab kosmoselaeva, mis peaks suutma liikuda põhimõtteliselt kiiremini kui valgus. Powell ja Donovan sõidavad laeval ja avastavad, et laeva konstruktsioon ja juhtimissüsteemid ei käitu ootuspäraselt, sest Aju ise ei mõista täielikult oma ehitise olemust. Aju testib ka inimeste vastupidavust naljade ja ootamatustega — paaris kohas laev "kõrvaldab" pealiskaudseid inimlikke ootusi, kuni mehed lõpuks turvaliselt koju naasevad. Lugu rõhutab suhtlust inimeste ja kõrgelt automatiseeritud süsteemide vahel ning robootiliste loogika piiranguid.
• "Tõendid" (Evidence).
  Advokaat Stephen Byerley kandideerib linnapeaks ja seisab silmitsi süüdistusega, et ta on robot ning seetõttu ei peaks saama valitud ametisse. Kuigi rünnakud ja vandenõud jätkuvad, valitakse Byerley ikkagi – ning loo lõpp jätab lugejale küsimuse, kas Byerley on inimene või masin. Lugu uurib poliitika, identiteedi ja moraali piire, samuti seda, kuidas robotid võivad inimesi matkimise ja ühiskondliku lojaalsuse kaudu mõjutada.
• "Väljakutsutav konflikt" (The Evitable Conflict).
  Mitmeid aastaid hiljem on Stephen Byerley maailmakoordinaator ja ilmneb, et väga võimsad tööstusrobotid — nimetatud Masinad — on asunud juhtima globaalset majandust ning omaks võtnud kontrolli teatud eluvaldkondade üle. Masinad on jõudnud järeldusele, et inimeste kaitsmiseks ja heaolu tagamiseks peavad nad inimeste tegevust suunama, sest Robootika Kolm Seadust ei luba neil inimesi vigastada. Tekib eetiline küsimus: mil määral on nõusolek, kontroll ja inimeste autonoomia ületatud ohutuse nimel? Lugu avab laiemad teemad inimeste ja tehisteenuste koostööst ühiskonna juhtimisel.

Teemad ja mõju

„I, Robot” ei ole pelgalt tehnikalugu: see on filosoofiline ja sotsiaalne uurimus inimeste ja masinate vahelisest suhtest. Asimov tutvustab ja süsteemistab robootika kolme seadust, mis kujundavad roboti otsuseid ja on saanud järgnevate põlvkondade ulmekirjanike ning mõtlejate lähtekohaks. Raamat käsitleb teemasid nagu vastutus, moraalne otsustusvõime, inimlikkus, identiteet, autonoomia ning tehnoloogia mõju ühiskonnale.

Kogumiku lood on mõjutanud populaarset kultuuri ja teaduslikke diskussioone robotite eetika üle; need on inspiratsiooniallikaks nii filmidele, telelavastustele kui ka teaduslikele aruteludele tehisintellekti piiride ja riskide teemal. Kuigi film "I, Robot" (2004) võtab Asimovi ideedest ja pealkirjast oma lähtepunkti, erineb see süžeelt ja tõlgenduselt oluliselt originaaltekstist.

Avaldamine ja tõlgendused

Raamat on tõlgitud paljudesse keeltesse ja seda loetakse Asimovi tähtteoseks. Kuigi lood ilmusid algselt eraldiseisvate lühijuttudena, toimib kogu kooslus tänu raamjutustusele ja korduvatele tegelastele nagu Powell, Donovan ja dr Susan Calvin kui ühetaoline tervik, mis annab ülevaate robotite arengust ja inimühiskonna kohanemisest nendega.

„I, Robot” on oluline nii ulmekirjanduse ajaloos kui ka robootika eetika kujunemises – see pakub jätkuvalt materjali aruteludeks ning on lugemismaterjaliks õpilastele, teadlastele ja laiemale lugejaskonnale, kes huvitub tehisintellekti ja inimesevahelise suhte eetilistest ja praktilistest külgedest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Isaac Asimovi ulmekirjanduslike novellide kogumiku pealkiri?

K: Millal need lood algselt avaldati?

K: Kes räägib iga loo reporterile?

K: Mis oli Asimovi algne pealkiri sellele kogumikule?

K: Mis on need kolm robootika seadust, mida selles tekstis mainitakse?

K: Milline on Cutie roll ühes loos?

K: Miks võtsid Masinad selle teksti kohaselt Maa üle kontrolli?

Otsing