Immuniseerimine: vaktsineerimine, immuunsüsteem ja haiguste ennetus

Immuniseerimine ja vaktsineerimine: kuidas tugevdada immuunsüsteemi ning ennetada haigusi — tähtis, praktiline teave tervise ja pere kaitseks.

Autor: Leandro Alegsa

24-10-2025 19:41

Immuniseerimine on viis, kuidas ennetada inimese haigestumist. Seda tehakse nii, et inimese keha puutub kokku mõne haiguse osaga, nii et keha õpib selle vastu võitlema. Organismi võimet võidelda haiguse vastu nimetatakse immuunsüsteemiks.

Seda materjali nimetatakse immunogeeniks. Immuniseerimine on sama mis vaktsineerimine ja vaktsineerimine, sest vaktsineerimisel ja vaktsineerimisel kasutatakse nakkusainet (midagi, mis nakatab) samamoodi nagu immuniseerimisel.

Kui inimese immuunsüsteem puutub üks kord nakkusega kokku, suudab ta õppida, kuidas sellega kiiresti toime tulla, kui ta sellega uuesti kokku puutub. Kui inimene puutub kontrollitud viisil kokku immunogeeniga, suudab keha end hiljem elus selle nakkuse eest kaitsta.

Kuidas vaktsiinid töötavad

Vaktsiinid esitavad immuunsüsteemile ohutu näidise haigustekitajast (antigeenist). See võib olla:

nõrgestatud või tapetud mikroob,
mõne haiguse pinnavalk või selle osa,
geneetiline materjal (näiteks mRNA),
või teised immunogeensed komponendid.

Nende abil tekib vastus — organism toodab antikehi ja moodustab mälurakke (B‑ ja T‑rakud). Kui päris nakkus hiljem satub kehale, tunneb immuunsüsteem selle kiiresti ära ja suudab selle neutraliseerida või haiguse kulgu oluliselt leevendada.

Vaktsiinide tüübid

Elus nõrgestatud vaktsiinid — sisaldavad nõrgestatud (mitte haigust põhjustavat) viirust või bakterit; annavad tugeva ja pikaajalise kaitse.
Inaktiveeritud (tappunud) vaktsiinid — sisaldavad tapetud mikroobe; ohutumad teatud riskigruppidele, võib vajada lisadoose.
mRNA‑vaktsiinid — annavad kehale juhise valmistada viiruse osa, mis esile kutsub immuunvastuse.
Vektorvaktsiinid — kasutavad teisest viirusest pärit „saatjat“, mis kannab väikest osa haiguse põhjustaja geneetilist materjali.
Subühiku- ja toksoidvaktsiinid — sisaldavad ainult osa mikroobist või selle toksiini muudetud vormi; sageli stabiilsemad ja hästi talutavad.

Ohutus ja võimalikud kõrvaltoimed

Vaktsiinid läbisid enne kasutuselevõttu põhjalikud ohutusuuringud. Enamik kõrvaltoimeid on kerged ja ajutised, näiteks:

valu süstekohas,
väsimus,
kerge palavik või peavalu.

Harva võivad tekkida tõsisemad reaktsioonid, näiteks raske allergiline reaktsioon (anafülaksia) — tervishoiuasutus on selleks ette valmistatud. Riiklikud ja rahvusvahelised süsteemid jälgivad vaktsiinide ohutust ka pärast kasutuselevõttu.

Kes peaks vaktsineerima ja miks

Vaktsineerimine kaitseb nii üksikisikut kui ka kogu kogukonda. Olulised punktid:

Lapsepõlve vaktsineerimiskava kaitseb levinud lastehaiguste (näiteks kurgu‑ ja hingamisteede infektsioonid, teetanus, läkaköha, poliomüeliit) eest.
Vanemad ja nõrgema immuunsusega inimesed vajavad sageli täiendavaid doose või spetsiaalseid vaktsiine (näiteks gripp, kopsupõletik, COVID‑19).
Kogukondlik kaitse (laumekaitse) tekib, kui piisav osa inimesi on immuunne — nii on haige inimene ära hoitud ja nakkus ei levigi nii kergesti ka neid, kes ise ei saa vaktsineerida.

Levinud müüdid ja tegelikkus

On mõningaid sagedasi väärarusaamu:

Müüt: vaktsiinid põhjustavad haigust. Tegelikkus: enamik vaktsiine ei sisalda elusat haigusttekitajat ning isegi nõrgestatud vormid ei põhjusta tavalistel, terveid inimesi kahjustavat haigust.
Müüt: vaktsiinid ülekoormavad immuunsüsteemi. Tegelikkus: immuunsüsteem puutub iga päev kokku tohutult palju antigeene; vaktsiinide koormus on neile väike ja ohutu.
Müüt: vaktsiinid põhjustavad autismi. Tegelikkus: põhjalikud uuringud ei ole leidnud seost vaktsiinide ja autismi vahel.

Soovitused

Kui tekib küsimusi või erijuhud (rasedus, kroonilised haigused, immuunsust pärssiv ravi), konsulteeri oma perearsti või vaktsineerimiskabinetiga. Järgi riiklikku vaktsineerimiskava ja vajadusel võta vastu tõukdoose (boostereid), et kaitse püsiks tugev.

Kokkuvõte: immuniseerimine ehk vaktsineerimine on teaduslikult tõestatud ja tõhus meetod haiguste ennetamiseks. See aitab kaitsta nii üksikisikut kui ka kogu ühiskonda ning vähendab tõsiste haiguste ja tüsistuste riski.

Laps, keda vaktsineeritakse lastehalvatuse vastu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on immuniseerimine?

V: Immuniseerimine on meetod, millega ennetatakse inimese haiguse nakatumist, pannes tema organismi natuke selle haigusega kokku, et tema immuunsüsteem õpiks selle vastu võitlema.

K: Kuidas immuniseerimine toimib?

V: Immuniseerimine toimib immuunsüsteemi kontrollitud kokkupuute kaudu immuunsusega ehk haiguse osaga, nii et keha saab õppida, kuidas end hiljem elus selle haiguse eest kaitsta.

K: Mis on immuunsüsteem?

V: Immuunsüsteem on organismi võime võidelda haiguse vastu.

K: Mis on vaktsineerimine ja vaktsineerimine?

V: Vaktsineerimine ja vaktsineerimine on immuniseerimise teised mõisted, sest neis kasutatakse nakkusetekitajat samamoodi, et õpetada organismile, kuidas haiguse vastu võidelda.

K: Miks on oluline immuunsüsteemi nakkusele eksponeerida?

V: Immuunsüsteemi nakkusega kokkupuutumine aitab tal õppida, kuidas kiiresti toime tulla, kui ta sama nakkusega uuesti kokku puutub, ja seega vältida haigestumist.

K: Kas immuniseerimine võib ennetada kõiki haigusi?

V: Ei, immuniseerimine ei saa ennetada kõiki haigusi, kuid see võib ennetada märkimisväärset osa neist.

K: Kuidas toob immuniseerimine kasu ühiskonnale tervikuna?

V: Immuniseerimine toob kasu ühiskonnale tervikuna, kuna vähendab nakkushaiguste esinemissagedust, vähendades seeläbi haigestunud inimeste arvu ja päästes potentsiaalselt elusid.

Otsige