Jackanory
Jackanory on BBC pikaajaline laste telesari. See on tehtud selleks, et tekitada lastes huvi lugemise vastu. Saade algas 13. detsembril 1965. Esimene lugu oli Lee Montague'i loetud muinasjutt Cap-o'-Rushes. Jackanory jätkus kuni 1996. aastani. Selle 30-aastase kestuse jooksul tehti umbes 3500 episoodi. Viimase loo, A. A. Milne'i "The House at Pooh Corner" luges Alan Bennett. See läks eetrisse 24. märtsil 1996. Saade naasis 27. novembril 2006 kahe looga.
Näidendi formaadis luges näitleja lasteromaanidest või rahvajuttudest, tavaliselt tugitoolis istudes. Aeg-ajalt illustreeriti loetud stseeni spetsiaalselt selleks otstarbeks tehtud statiivijoonistusega. Neid tegi sageli Quentin Blake. Tavaliselt kestis üks raamat iga päev viis viieteistminutilist episoodi, esmaspäevast reedeni.
Mõned Jackanory lood võtsid pigem näidendi kui loetud lugude kuju. Need tehti täielikult komplekteeritud ja kostüümidraamade jaoks riietatud sarjas. Need said nimeks Jackanory Playhouse ja olid kolmekümne minuti pikkused. Nende hulgas oli Philip Glassborowi dramatiseering A. A. Milne'i koomilisest loost "Printsess, kes ei osanud naerda".
Pealkiri
Lavastuse pealkiri pärineb vanast ingliskeelsest lastelaulikust:
Ma jutustan teile ühe loo
Jack a Nory kohta;
Ja nüüd on minu lugu alanud;
Ma ütlen teile veel ühe
Jackist ja tema vennast,
Ja nüüd on minu lugu valmis.
Lugejate nimekiri
|
Küsimused ja vastused
K: Mis on Jackanory?
V: Jackanory on BBC pikaajaline laste telesari, mis on tehtud laste lugemishuvi äratamiseks.
K: Millal saade algas?
V: Saade algas 13. detsembril 1965. aastal.
K: Millal saade lõppes?
V: Saade jätkus kuni 1996. aastani.
K: Mitu episoodi tehti?
V: 30 aasta jooksul tehti umbes 3500 episoodi.
K: Kes luges saate lõpulugu?
V: Viimast lugu, A. A. Milne'i "The House at Pooh Corner", luges Alan Bennett.
K: Millal saade tagasi tuli?
V: Näidend naasis 27. novembril 2006 kahe looga.
K: Milline oli saate formaat?
V: Näidendi formaadis luges näitleja lasteromaanidest või rahvajuttudest, tavaliselt tugitoolis istudes. Aeg-ajalt illustreeriti loetud stseeni spetsiaalselt selleks otstarbeks tehtud statiivijoonistusega. Neid tegi sageli Quentin Blake.